| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Veoautokross Varstu rajal oli täis draamat
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Eesti veoautokrossi meistrisarja neljandat etappi iseloomustasid lõõskav päike, dramaatilised sündmused ja tolmuvaba rada. Ei puudunud palju, et ka nokastunud lätlasest fänn oleks kere peale saanud.
30-kraadine kuumus külastas veoautokrossi vist esimest korda. Vähemalt Eesti Vabariigi ajal. Sellest lähtudes võttis võistluste peakohtunik Jaan Villak hommikusel koosolekul vastu sõidumeeste ettepaneku lühendada kõikide startide kestvust kahe ringi võrra. Veokate kabiinides tõusis temperatuur 70 soojakraadini ning "saunalaval" sõitmine oli meestele tõsine katsumus.
Korraldaja väärib kiidusõnu raja kastmise eest. Lausa ekstreemseks kujunenud päikeselõõsk ei suutnud pühapäeva õhtuni Varstu rada korralikult tolmama panna. Neljapäeval alanud kastmisest tõusis tulu ja rada püsis niiskena kuni viimase võistlejani. Vett valati rajale muidugi kogu aeg juurde ja tuletõrjevooliku otsas askeldanud mehed muutusid pealtvaatajaile omaette atraktsiooniks. Ka ise saadi asjast osa, kui voolikumees joa lahkesti rahva sekka suunas.
Võistlus ise kujunes põnevaks ja dramaatiliseks. Ootamatut võidurõõmu ja kaotusevalu jagus pea kõikidesse finaalidesse. Veidi rahulikumalt sõidetud poolfinaale ilmestasid aga "katused" klassis GAZ 51/52.
Kõige rahulikumalt klaarisid jõuvahekordi mehed väikestel veobagidel. Esimese etapi võitja Ahti Paavel ei jätnud konkurentidele võimalust ka teisel etapil, kuigi hommikusel kontrolltreeningul üllatas parima ringiajaga Igor Kelk.
Teisele-kolmandale kohale heideldes pidasid kõva duelli Marek Leegiste ja Igor Kelk. Mõlemad käisid finaalis ka "põllul", seega tekkis väike poodiumi-variant neljandal kohal sõitnud Margus Vainumetsal. Aga temagi läks raskel rajal kummivallidesse seiklema. Lõpetati järjestuses Paavel, Leegiste, Kelk, Vainumets ja kaks külalist Lätist. Rain Langus ei saanud masinarikke tõttu finaalis startida.
Korraldajate lootus-lubadus suurte veobagide ehk krokodillide rohkest osavõtust ei täitunud. Võistlustele saabus neli meest, kõik vanad tuttavad.
Alguses kulges kõik sissetallatud rada – Janis Kozlovskis pikalt ees, Arnis Ramats teise ja Andrus Tiideberg kolmandana. Viimase kaitseks peab küll ütlema, et ta sõitis sidurita – vahetult enne võistlust õnnestus see kodumaja hoovis laiali lasta ja kiire hädaremont hästi ei aidanud. Marko Koobakene sõitis omas tempos ja kolme kiirema maadejagamisse ei sekkunud.
Finaalis hakkas aga juhtuma. Kõigepealt pääses Tiideberg Ramatsist viimase sõiduvea tõttu mööda. Viimasele ringile kindla liidrina läinud Kozlovskis jäi aga poolel teel rajaserva – kardaan puruks. Nii sai võistlus hoopis üllatusliku paremusjärjestuse: Tiideberg, Ramats, Kozlovskis ja Koobakene. Viimane nägi küll finishilippu, kuid kuna ta oli juba Kozlovskiselt jõudnud ringi sisse saada, jäi ta lätlasest tahapoole.
Veoautode GAZ 53 finaal kujunes küll pealtvaatajate jaoks farsiks, kuid sai kuluaaridest palju kommentaare.
Mehi oli selles klassis Varstu rajal vaid kuus – vähe. Mõnda potensiaalset startijat segasid töökohustused, mõnel mehel läks viimasel hetkel auto laiali, mõni lihtsalt ei taha Varstu raja aukudes ennast ja masinat lõhkuda. Kuuest mehest üks, Rünno Niitsalu, jäi pealtvaatajaks juba enne finaali – mootor laiali.
Finaal ise lõppes sisuliselt poolteise ringiga. Esimesel pikal sirgel läksid "karvupidi kokku" Mait Mäesaar ja Silver Tammemägi. Nii mõnigi kiibitseja leidis, et Silver müksas Maitu sihilikult, et kergendada oma poja Sigmar Tammemägi etapivõitu (ja kindlustada viimase liidripositsiooni üldarvestuses).
Oli kuidas oli, aga sellest konkreetsest olukorrast väljus võitjana hoopis Argo Allik. Nähes, et Mait Mäesaar kaldus vasakusse, Silver Tammemägi paremasse rajaserva, pistis ta keskelt oma autonina vahele ja pääses Sigmar Tammemägi järele teiseks.
Silver Tammemägi jäigi rajaveerde seisma. Allikut seirasid tihedalt Mait Mäesaar ja viimase noorem vend Mikk Mäesaar. Kui sõidetud sai kõigest poolteist ringi, üritas Mait Mäesaar Allikust sisekurvis mööduda, kuid tegi "näpuka" ja riivas auto ninaga piirdevalli. Mikk Mäesaar ei jõudnud olukorrale enam reageerida ning põrutas vennale tagant sisse. Kuigi mõlema auto mootorid kannatanuks veel sõidu jätkamist, ei saanud mehed seda ometigi teha, sest mõlemad masinad olid pehme liiva sees kinni mis kinni.
Ülejäänu oli vaid lõpuni veeremine. Sigmar Tammemägi võitis, Argo Allik teine ja paberi peal arvutatu põhjal Mait Mäesaar kolmas.
GAZ 51/52 klassi liidril Aivar Kenderil ei olnud Varstus hea päev – auto mootor ei tiksunud enam nagu varem ja esikohale heitlesid hoopis teised mehed.
Teises poolfinaalis sai kiiresti "ära ristitud" uus mees Riho Teidla, kes iseenda süül keeras oma GAZ 52 külili. Sel ajal, kui pealtvaatajad imetlesid Teidla upakil autot, korraldati kaks kurvi eemal veel üks pusklemine. Rajale ei mahtunud naabrimehed ja omavahel sugulased Tiit Kihulane ning Tarmo Ilves. Esimene neist jäi samuti küljele lamama.
Finaali esimesel ringi esimesel sirgel korraldati vägev õhulend Ainars Staskole, külalisele Lätist, kes leidis end katuselt. Kokkupõrke teine osapool Kristo Laadre lahkus lõhkise ninaga autol rajalt.
Esikohale heitlesid Marek Kõbu ja Indrek Järvpõld. Nimelt heitlesid: kuumale ilmale vaatamata andsid mõlemad täiega minna, sest mehed ja masinad olid võrdsed.
Esimese ringi keskel pääses Kõbu juhtima. Paar ringi hiljem võttis samas rajalõigus liidripositsiooni üle Järvpõld. Ja veel paar ringi hiljem tegi Kõbu Järvpõllulle jälle tagasi, ikka samas kohas. Sõit lõppes hetkel, kui Kõbu oli Järvpõllust autopikkusega ees.
Sama tuline heitlus käis Aivar Kenderi ja Taavi Pindise vahel kolmandale kohale. Ainult selle vahega, et kohti ei jõutud vahetada. Oma rolli mängis siin tehnika: nagu öeldud, polnud Kenderi auto mootor just parimas konditsioonis, Pindise masinal ütles aga finaalsõidu teises pooles pooleldi üles käigukast, jättes alles vaid ühte sorti ülekande (ilmselt kolmanda).
Pärast sõitu läks väikeseks sõnasõjaks ja ärplemiseks. Keegi lätlasest fänn (ise juba vanem mees) leidis, et tema lemmikule Ainars Staskole tehti liiga ja tuli seda räuskaval häälel igale ettejuhtuvale eestlasele nina peale määrima. Ei puudunud palju, et mehele oleks vastu nina antud, sest kaua sa ikka läti-vene segakeeles esitatud sõimu talud. Rahulikust diskuteerimisest ei tulnud aga midagi välja, sest lätlane ei kuulanud ühtki selgitust, vaid vehkis rusikatega Tarmo Ilvese suunas, kes antud loosse kohe kuidagi ei puutunud. Olukorra lahendas sõidumees Stasko ise, kes riiukukel kraest kinni võttis ja ta boksi tiris. Staskol endal, muide, ei olnud oma katuse kohta ühtki kurja sõna öelda – ikka juhtub.
Lõpuks väike tilk tõrva. Rajakohtunikest on palju räägitud ja probleemid nendega teada. Varstus suutis aga üks oranžis vestis noorhärra taaskord "üllatada".
Noormehe käes polnud mitte kollane lipp - tulekustuti oli ka jumal teab kus põõsas - vaid hoopis fotoaparaat. Seni, kuni mehed kõigil neljal rattal sõitsid, polnud noormehe fotograafiahuvist veel suurt õnnetust. Aga kui Riho Teidla end fotograafist lipumehe ees külili keeras, jätkas kohtunik selle asemel, et sõitja tervise vastu huvi tunda ja teda vajadusel aidata, ennastunustavalt pildistamist.
Kui eelmisel Tapa etapil oleksid ka kohtunikud fotograafiaga tegelenud, teinuks põlema läinud lätlase bagi ilmselt suure paugu. Samasugune olukord Varstu fotohuvilise kohtuniku juures lõppenuks ilmselt katastroofiga, sest seni, kuni see noormees oma aparaadi kokku oleks pakkinud ja tulekustutit otsinud, põlenuks kõik maha.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
