| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Favoriidid elasid Tapal läbi ärevad hetked
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Kohati tugevas lumesajus sõidetud veoautokrossi meistrivõistluste viimane etapp Tapal lõppes ettearvatult dramaatiliselt - nii mõnigi mees jäi oma medalist ilma paaril viimasel ringil.
Ainsana polnud pika ja porise päeva jooksul probleeme veoautoklassi GAZ 51/52 vääramatul liidril Avo Pilvel. Hommikused ajatreeningud tõotasid Pilvele küll tugevat konkurentsi - nii Kuido Klooren kui ka krossisõitjaid külastanud rallimees Jaanus Ligur näitasid samuti häid aegu - kuid rajal oli Pilv vana kindlus ise.
Ta võitis mõlemad poolfinaalid ja sama kindlalt oli teine Klooren. Esimeses poolfinaalis oli Ligur hädas lätlase Bruno Leimanisega, sai siis temast mööda ja tõusis kolmandaks, kuid paraku lagunes seejärel auto ja nii jäigi põnev heitlus esikolmikus olemata.
Lisaks Ligurile kõndis raja ääres veel üks nukra näoga mees - Marco Lee. Sellelgi rallisõitjal oli kavas Tapal krossisõitu teha, kuid paraku ei jõudnud mehhaanikud masinat ette valmistada.
Finaalis korraldas Pilvele üllatuse Klooren, kes asus esimesel ringil juhtima. Kuid noorema mehe närv ei pidanud vastu - avaringi viimases kurvis tegi ta tõsise sõiduvea ja pidi tänama õnne, et üldse rajale jäi.
"Olukord oli kogu aeg kontrolli all, see, et Klooren mööda läks, ei ehmatanud. Tegelikult on Kuidol juba ammu aeg minusugusele vanamehele ära teha," rääkis Avo Pilv. "Punktiseis oli ammu teada ja tundsin end hästi. Teadsin, et auto alt ei vea ja enda oskustes olin ka kindel."
Pärast sõiduviga end taas Pilve sappa haakinud Klooren oli rahul ka hõbedaga. "Viga veaks, ega see nagunii väga palju ei muutnud, sest Avo poleks allapoole teist kohta nagunii langenud," tunnistas Klooren. "Üldiselt olen minagi hooajaga rahul. Avo käest kulla võtmine oli tänavu veel ebareaalne."
Kui kaks esimest tundsid end kindlalt, siis pronksmedalit jagati kuni viimaste meetriteni. Lisaks "pronksiihkajatele" Marko Kokale, Tarmo Kihulasele, Indrek Järvpõllule ja Bruno Leimanisele sekkus mängu Marek Kõbu, kel saavutada polnud enam suurt midagi, kuid kaarte võis ta kõvasti segada. Ja seda ta tegigi.
Mehed vahetasid nii poolfinaalides kui ka finaalis pidevalt kohti. Finaalis võttis kolmanda koha enda kätte Bruno Leimanis, kuid kokkuvõttes ei tähendanud see veel pronksi - palju sõltus ka sellest, kuidas reastuvad mehed tagapool.
Järvpõld jäi aegsasti mängust välja. "Klaasipesu rikkus terve päeva ära," põhjendas ta. "Aken oli pidevalt porine, lausa võimatu oli sõita. Proovisin sõidu ajal isegi klaasi eest lüüa, aga ega ta niisama lihtsalt ka ära ei kuku."
Kuni viimaste ringideni pidasid etapi neljanda koha eest lahingut Kokk, Kõbu ja Kihulane. Kui sõita jäi veel veidi rohkem kui kaks ringi, vahetasid kaks esimest järjekordselt kohad ja nagu hiljem selgus, oli see väga otsustav manööver.
"Mina punkte ei arvutanud, sõitsin oma sõitu," mainis Kõbu. "Mingit kokkulepet polnud. Kui Marko Kokk mulle ukse lahti jättis, siis ma oma nina ka sinna pistsin. Sõitsin kohe suure mõnuga mööda."
Leimanise kolmas ja Koka viies koht tähendas seda, et viie etapiga kogus lätlane 44 ning võruke 43 punkti.
Klassis GAZ 53 sai juba varakult selgeks, et Venemaalt tulnud Valeri Dronovi vastu eestlased veel jätkuvalt ei saa. Aga ka meeleheiteks pole põhjust - võrreldes mullusega on vahe vähemaks jäänud. Kohati pidi Dronov tõsiselt pingutama, et omavahel lahingut pidanud Eesti meistrivõistluste medalipredendentidele mitte jalgu jääda.
GAZ 53 stardirivi oli pikem kui kunagi varem - 10 autot. Esimeste krossipunktide järele tulid Taivo Tuusis ja Kalju Parker.
Kui vanameister Parker võttis asja rahulikult ja püüdis oma auto tervena finišisse tuua, siis Tuusis asus kiiresti "musta hobuse" rolli. Esimeses poolfinaalis oli ta Dronovi järel teine, teises Dronovi ja Kimmeli taga kolmas.
Suurimate medalipretendentide päev oli täis kaotusi ja võite. Nii Silver Tammemägi ja Sigmar Tammemägi kui ka Mart Kork olid ajatreeningutel suhteliselt aeglased. Esimeses poolfinaalis oli Kork kolmas, Tammemägid alles vastavalt viies ja kuues.
Teises poolfinaalis olid külgepidi koos Kork ja Silver Tammemägi ning esimene väljus heitlusest lõhkise rehviga. Veel ühel medalipretendendil, Mait Mäesaarel, ei sujunud sõit kohe kuidagi.
Finaal kujunes selliseks, et isegi ringilugejatel kippus arvepidamine sassi minema. Aimar Pilv ja Argo Allik seiklesid halva nähtavuse ja sõiduvigade tõttu piirdevallides, kuid pääsesid siiski jätkama. Sigmar Tammemägi väljus stardirüsinast lömmis ninaga. Tuusis sõitis pool ringi lahtise kapotiga, ka tema auto oli saanud "haavata". Õige pea tuli ta rajalt hoopis maha.
Peep Kimmel tõusis poole sõidu sõidu järel parimaks eestlaseks (Dronov oli finaalis vääramatu), kuid Silver Tammemägi ei andnud veel alla. Kolmas mees Kork lasi hoo maha, sest sai Kimmeli auto ratta alt kivi. See, et kivi lõi esiklaasi mõraseks, oli väike mure - hoopis hullem oli asjaolu, et kivi leidis täpsel üles klaasipuhastaja ning lõi sellegi puruks.
Sigmar Tammemägi püüdis oma vigase auto kuidagimoodi finishisse tuua, kuid pidi mööda laskma ka tasakaalukalt sõitnud vanameister Parkeri. Tempos jäi noorem Tammemägidest alla ka Pilvele, Allikule ja Mäesaarele ning pidi õnne tänama, et viimased olid juba avaringidel oma võimalused maha mänginud.
Tapa etapi võitis Kimmel Silver Tammemägi ja Korgi ees. Punktide liitmise järel selgus, et meistriks tuli taas Silver Tammemägi. Enne viimast etappi suhteliselt kindlalt juhtinud Sigmar Tammemägi jäi teiseks ja Kork kolmandaks.
"Viimase etapi võidust jäi pronksi püüdmiseks väheks, kuid hea enesetunde järgmiseks aastaks andis see küll," oli Peep Kimmel rahul.
"Eestlased on arenenud," tunnustas väljaspool arvestust sõitnud ja võitnud Valeri Dronov. "Aga õppida on teil veel palju. Ma ei mõtle ainult mootorit - ka autode vedrustus ja juhtide sõiduoskus jätab teie meestel soovida. Tänasel rajal oli sõiduoskusel eriti suur roll. Näiteks ühes poolfinaalis vaatasin stardi järel peeglisse - hea sõber Mart Kork hüppas rajal nagu konn. Miks ta august mööda ei sõitnud? Sealt mahtus ilma hüppamata ka läbi."
"Kahjuks läks Jaanus Liguril auto katki ja ta lahkus ruttu - ma tahtsin temaga rääkida ja plaani pidada," jätkas Venemaalt tulnud külaline. "Kuuldused Jaanuse tehtud 51-dest on meilegi jõudnud ning nii mõnigi mees tahaks teilt mootoreid osta. Ning samas on meil vastu pakkuda 53 tehnikat. Endal on aga selline plaan, et kui mõni teie veokamees mind kampa võtaks, tahaksin osaleda järgmisel aastal veokaga mõnel teie rallil. Esialgu kaardilugejana, et saada veokarallist ettekujutus ja kui pärast õnnestuks auto rentida, siis vähemalt ühel rallil ka ise roolis olla."
Veobagidel vajas Indrek Viibur meistrikulla võitmiseks õige vähest, kuid keeruliseks muutus ka tema elu. Võitnud kindlalt mõlemad poolfinaalid, asus ta juhtima ka finaalis. Asi oli veelgi lihtsam, kui poolfinaalides, sest mõlemas sõidus usinalt Viiburit jälitanud Andrus Sooniste auto käigukast ütles finaali stardis üles. Kahju - staažikas mees väärinuks enamat, sest kuuldavasti oli tegemist Sooniste viimase võistlusstardiga.
Finaalis sai Viibur liidrimõnu nautida aga vaid paar ringi - purunes bagi tagasild. Nüüd ei sõltunud kuldmedali võitmine enam mehest endast, vaid konkurentidest.
Marek Leegiste mängis Indrek Viiburile ühe trumbi juba enne võistlust kätte, sest ei saanud Tapal osaleda. Vents Rukis katkestas purunenud esisilla tõttu esimeses poolfinaalis ning Sooniste finaali stardijoonel. Aga sellest oli ikka vähe, sest Ahti Paavel oli rajal ning tema võidu korral olnuks ka kuld tema.
Etapivõiduga kindlustas Viiburile kulla ja endale pronksi lätlasest veteran Dainis Leimanis. Ahti Paavel kogus Viiburiga küll sama punktisumma, kuid jäi siiski teiseks, sest etapivõite polnud tal Viiburi kolme vastu mitte ühtegi ette näidata. Tapal kolmandana lõpetanud Margus Vainumets kergitas end hooaja kokkuvõttes Vents Rukise järele viiendaks.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
