Jääpiik on kinnisema ning lumerehv lahtisema mustriga

Seoses jää- ja lumerajavõistlustega on aktuaalseks tõusnud naastrehvide teema. Alljärgnevalt püüame koos rallisõitja Margus Murakasega anda põgusa ülevaate talvistel võistlustel kasutatavatest rehvidest.

On olemas liikluseeskirjale vastavad rehvid, millega on lubatud osaleda tänavaliikluses. 1998. aastal teede- ja sideministri määrusega kinnitatud sõiduki tehnojärelevalve eeskiri näeb ette, et 13 tollisel rehvil võib olla 90 ning kuni 15 tollisel rehvil 110 naastu. (Sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on üle 15" on lubatud kasutada kuni 130 naastu.)

Piiratud on ka rehvidel kasutatavate naastude kaal. "See ei tohi ületada 1,1 grammi, mis on siis ühtlasi lubatud maksimumkaal," sõnab ProRehvi juhataja Margus Murakas ja lisab, "Piirangud on kehtestatud sel eesmärgil, et teepinda vähem kahjustada."

Nagu tänavaliikluses, kehtivad reeglid ja piirangud erinevate rehvide kasutamise osas ka autospordivõistlustel.

Suure naelaga rehvid

Kasutades spetsiaalset metalli- ja kummiliimi, saavutatakse naastu püsivus. Siis naast ei liigu ning püsib oma kontaktalas risti teepinnaga. Liimimist ei kasutata mitte ainult selleks, et naast üles ei tõuseks, vaid see jäigastab ühtlasi rehvi mustriosa, kuhu see on paigaldatud.

"Et naastu pikkus ning kaal on piiratud, ei saa kogu naast olla terasest vaid peab olema kergemast materjalist. Reeglina on naastu kõvasulamsüdamikku ümbritsev kest valmistatud kergmetallsulamist, näiteks alumiiniumist. Omal ajal on Gislaved kasutanud ka plastikkorpuses naastusid," räägib Murakas.

"Sildedal jääl tekib pidamine naastu mehaanilisest pidamisest," selgitab Margus Murakas alustuseks naastrehvide tööpõhimõtet. "Teravate servadega kõvasulam osaga naastul on parem pidamine. Mida suurem on kõvasulami osa läbimõõt, seda suurem jälg jääb jääle," toob ta piltliku näite.

"Asendades tavalised 11 millimeetrit pikad sõiduautorehvidel kasutatavad naasud pakiautodele mõeldud 1 millimeetri võrra pikemate naasudega, ulatub naast rehvist välja 2 millimeetrit," räägib Murakas jää- ja lumerajal kasutatavate rehvide kohta.

Rootsi on titepiigi sünnimaa

Titepiigi kasutamine on alguse saanud Rootsi MM-rallilt, kus rajaga tutvumisel võis kasutada spetsiaalseid 250 naastuga rehve, kus naastu väljaulatuva osa lubatud kõrgus on kuni 2 millimeetrit.



"Eestis kasutatav titepiik on niiöelda selle teema edasiarendus. Titepiigiks nimetatakse kitsast võidusõidu- ehk rallirehvi, mis on naelutatud 250 väiksema naastuga," selgitab Murakas.

"Nimetatud rehve võis kasutada Rootsis, kuid Tunturi rallil oli nendega sõitmine keelatud. Kehvade lumeolude tõttu hakkab see teele peale," räägib Murakas ja lisab, et ka Monte Carlos sõidetakse titepiigiga. "Titepiigi lähedane rehv on Monte Carlo rallil jäistel kiiruskatsetel kasutatav kitsas lumerehv, milles on ligikaudu 220 naela."

Piikrehvis 300 naastu

"Järgmine samm titepiigist edasi on piik," jätkab Murakas ja lisab selgituseks: "Nael on ühepikkune, muuta saab vaid naelutamise sügavust, kusjuures naast ei saa olla pikem kui 20 mm."

"Mida pehmem on pinnas, seda rohkem peaks naast välja ulatuma. (Sõltub naelutamise sügavusest - toim.) Mida kõvem pinnas, seda vähem peaks naast väljas olema ning seda laiema läbimõõduga naastu oleks otstarbekas kasutada. Pikk nael väsitab kõval pinnasel sõites rehvi, hakkab läbi painduma ja ei seisa püsti."

"Vanasti võis naast rehvist pikemalt välja ulatuda, ent naelte arv oli piiratud. Viis-kuus aastat tagasi tuli aga 20 naela seadus ja praegu on piikrehvides üle 300 naastu," sõnab Murakas.



Kolmekümne sentimeetri ulatuses võib rehvi veerepinna ühel ruutdetsimeetril olla 20 naastu ehk 30 cm ulatuses on lubatud naastude arv 60. (Rehvi ümbermõõt on ligikaudu 2 meetrit.)

Suurimad piikrehvi tootjad on Michelin ja Pirelli

Tavasõitjale pakub Michelin kahe mustriga rehve, autoralli MM-karussellis võistlevail tehasetiimidel on kasutada aga laiemas valikus ja erinevate karkassidega rehvid. Pirelli tootevalikus peaks leiduma neli-viis erinevat mustrivarianti.

Subaru meeskond kasutab MM-võistlustel Pirelli rehve, teised Michelini toodangut. "Parimad talvetingimustes sõitmiseks mõeldud rehvid pärinevad Michelinilt ja Pirellilt, kuigi on ka paar alternatiivset tootjat," sõnab Murakas.

Talirallidel rehvivaliku põhiküsimus on jää- või lumerehv. See sõltub tee pinnasest, kiiruskatsete pikkusest, stardinumbrist ja veel paljust muustki.

"Tänavu saab korraliku originaalrehvi kätte 5000 krooniga," kinnitab Murakas.

Jääpiik on kinnisema ning lumerehv lahtisema mustriga

N-rühma Subarul autorallidel osalev rallipaar Martin Rauam - Peeter Poom kasutab reeglina Michelini rehve. "Need on küll pisut kallimad, aga minu arvates ka paremad," sõnab Rauam nn. pärispiigi kohta.

"Tavaliselt püüame võistlusele kaasa võtta võimalikult palju erinevat tüüpi rehve, kuid reeglina peab valima lume- või jäärehvi. Lumepiik on lahtisema mustriga ja puhastab ennast paremini (nn kalasaba), jäärehv on aga pikkiklotsiga ja tagab parema haarduvuse jääl," selgitab 19-aastane rallipiloot.

Olulised faktorid on ka rehvirõhk ning velje valik. "Rehvirõhuga ei ole talvel nii palju mängimist kui suvel, kuid omad nüansid on sealgi. Väga oluline on piigi juures ka velje laius, kuna piik on kruusarehvist kitsam. Seega peab kasutama ka kitsamat velge, muidu venitab velg rehvi laiaks ja ei tööta enam korralikult," räägib Martin Rauam. "Seega talvel on hea, kui oleks kasutada 5,5 tolli laiad veljed."

"Reeglina üritatakse sõita väiksema rehvirõhuga, mis tagab suurema hulga naelu kontaktpinnas," võtab jutujärje Murakas ning toob vastupidise näite 1999. aasta Tunturi rallilt. "Rovaniemis ralli rajaga tutvumise ajal oli õhutemperatuur miinus 50 kraadi ja võidusõidu päeval 34 miinuskraadi juures. Siis oli jää nii kõva kui metall. Naelad sellistes tingimustes aga jäässe minna ei jõua. Toona võitsid need, kelle rehvidel oli külg jäigem. Ka tõmmati naastusid välja, et kontaktpinnas oleks naastu vähem ja seega ühele naastule suurem erisurve. Sealtkaudu saadi parem pidamine."

Pika naelaga piik

Rallipiigid saab põhimõtteliselt jagada kahte gruppi, on uued rehvid ja taastatud rehvid. Soomes ja Rootsis sõidetakse kohalikel võistlustel edukalt protekteeritud rehvidel. "Sellised rehvid sobivad paremini ühesillaveolistele autodele, milledel võimsust ja kaalu vähem, ning rallidel, kus kiiruskatse pikkus jääb alla kümne kilomeetri," kinnitab Murakas.

Protekteeritud rehve kasutatakse laialt ka Eestis. Turu liider on Black Rocket, mis on üks paremaid Soomes valmistatud sõidu- ja pidamisomadustega rehve. Originaalrehvidest on varasematel aastatel on Eestis kasutatud ka Rootsis valmistatud Lappi naastrehve, mille tootmine tänaseks on lõpetatud. Viimasel ajal kasutatakse Yokohama ja Avoni rehve.

Erinevate naast- ja piikrehvide kasutamise ühe võimaliku põhjusena meie jäärajavõistlustel nimetab Murakas 4WD autode laialdast kasutamist võistlustel.

"Näiteks sõites neliveolisega kitsal, 3-4 meetrit laial jäärajal, ei paku sõit korraliku pidamiseta midagi. Eriti keeruline on pikkades aeglastes kurvides auto suurema massi tõttu toime tulla. Seetõttu on leitud alternatiive, et saada jääl natukenegi pidamist," kommenteerib Murakas.

Naastude püsivus rehvis

"See on küllalt suhteline. Mõned rehvid peavad kauem vastu ja oleneb paljuski ka sellest, millised on teeolud. Pealegi meie ei kasuta piiki kunagi nii kaua, et naelad juba väja tulevad. Tavaliselt enne seda juba tükk aega lähevad naastupesad pehmeks ning naela ümbrused lähevad katki. Samuti oleneb, kas sõita 50 kilomeetrit järjest või lasta rehvil vahepeal jahtuda," räägib Martin Rauam ning lisab, "Kuuskümmend kuni 100 katsekilomeetrit peaks korralik rehv vastu pidama küll."

"Tavalisest tänavasõidu rehvist kipuvad naastud välja tulema siis, kui sissesõidu aeg lühikeseks jääb. Lühidalt öeldes sissesõitmine tähendabki seda, et naastud kulutavad krae jälje silindrilisse auku, kuhu nad on kinnitatud," selgitab Murakas.

Nagu eelpool juba juttu oli, kasutatakse lisaks originaalrehvidele võistlustel ka nö pakiautonaelaga isetehtud rehve. "Sellega saab iga rehvinaelutaja hakkama," kinnitab Murakas ja möönab, et parima tulemuse annavad hea rehv ja head naastud. "Naastu valik mängib olulist rolli. Naastu tootjaid on mitmeid erinevaid nagu ka rehvitootjaid."