Siin siis koosoleku lühi kokkuvõte:
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Laitse 05.mai 2016
Algus kell 19:00, lõpp 20:30
Juhatas: Aivo Rahu
Protokollis: Tiina Ehrbach
Võtsid osa:Aivo Rahu, Tiina Ehrbach, Kalle Kruusma, Martin Jaanus, Rauno Uustalu, Rein Villo, Meelis Raudleht, Urmas Ilumets, Siimo Suvemaa, Meelis Orgla, Raivo Zäro, Arvo Arula, Indrek Tuur, Timo Pipar, Tõnu Tõeleid, Jako Allika, Raul Aava, Kristjan Peegel, Delvis Tõkke, Tommy Toim, Keiu Toim, Argo Nurs, Avo Kangur, Antti Kangur, Rauno Ollema, Kristjan Must, Alari Lunts, Neeme-Lennart Tullus, Margus Uusoja, Aivo Ojala
PÄEVAKORD:
1.Miks ja kas üldse on rahvasporti vaja?
2.Kas minna edasi Eesti Autospordi Liidu all või eraldi?
1.Miks ja kas üldse on rahvasporti vaja?
1. KUULATI:
A.Rahu –tänasel päeval on sellest kujunenud üks suuremaid osavõtjate arvuga spordiala. Aastal 2009 oli rahvarallis võistlejaid keskmiselt 31,7 ja rahvasprintidel 35,1,
2011 aastaks oli võistlejate arv kasvanud vastavalt 78 ja 67. Tänavu on rahvasprindil osalejate arv kasvanud enamgi, keskmiselt 83,33 peale.
Samuti on rahvasport noorsportlastele stardipakuks. Tekitades niiviisi noortes huvi ja suunata neid õigetele radadele.
Rahvaport on hüppelauaks suurde rallisse, kui sureb välja rahvaralli sureb, välja 80% ulatuses
E-Rühm.
Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kes teeb takistusi rahvaralli arengule, on konkreetselt autospordi vaenlane.
Lisaks on rahvasport entusiastide ja auto kallal nokitsejate väljaelamise koht.
OTSUSTATI:
1. Rahvasporti on vaja, et
1.1. tekitada huvi noortes,
1.2. kasvatada suurde rallisse järelkasvu
1.3. koht entusiastidele välja elamiseks.
2.Kas minna edasi Eesti Autospordi Liidu all või eraldi?
2. KUULATI
A.Rahu – Sooviks leida rahvaspordikomitee etteotsa pädevad inimesed, kes hakkaksid taotlema rahvaspordile vahendeid. Antud küsimus viib selleni, et kas EAL-i tänane juhatus soovib sellega tegeleda ja kas saadud toetused ikka suunataks rahvaspordi arengusse? Või on teine tee moodustada ise Rahvasporlaste Liit ja hakata eraldi tegutsema, saades nii kontrolli rahade üle ja suunata neid õigetesse kohtadesse. Lisaks tuleks luua korraldajaid toetav tiim, kes abistavad suhtlemisel jõustruktuuride ja kohalike omavalitsustega.
Sõna võtsid:
M.Orgla – Sooviks punktidena kirjas olevaid tingimusi, mida nõuda EAL-ilt (stardikellad, kiirabi jne). Samuti juhtis tähelepanu EAL aastakalendri tegemisel ürituste kattuvusele, mida tuleb vältida. Lisaks järgida/kehtestada nõue, et sihtotstarbelised rahalised vahendid saaksid suunatud just rahvasporti, mitte kuskile mujale.
K.Kruusma – Juhtis tähelepanu asjaolule, et praegusel ajal EAL-ist näiteks stardikellade võtmisel, saad ainult arve ja kellad, ülejäänud (meeskonna, paigalduse, märgid) peab korraldaja ise organiseerima. Lisas, et valdadega suhtlemisel, pole ühtseid eeskirju.
U.Ilumets – tundis muret jõustruktuuridega suhtlemise probleemil, st. kui hetkel ei suuda EAL kokku leppida politseiga, siis omaette olevana ei võtaks meid keegi kuulda. Lisaks rõhutas, et kui tegemist autospordiga, peavad kõik asjad käima väidetavalt läbi Maanteeameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
OTSUSTATI:
2. Esitada Eesti Autospordi Liidule omad tingimused, kuidas koostööd edasi arendada ning võimalusel koos edasi liikuda. Kui EAL pole rahvaspordi arendamise poolt, nii nagu meie seda soovime, siis kaaluda võimalust edasi liikuda eraldi oleva liiduna.
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
