Naastrehvide mitte lubamine pigem tähendab seda, et lisakulutus on kõigil ees. Nimelt enamustel on ikka sellistel autodel naastud all, kuna muidu meie ekstreemsetes oludes on vahetevahel ohtlik. Ning naastrehv rikub rada palju vähem kui kruusakas näiteks, tänavanaast on ikka väga säästev kruusarajale... Piigi mitte lubamine on arusaadav. Aga eks peab siis kaks jooksu lamelle ostma lisakulutusena. (Kahe autoga tulek.)
See lootus on praktiliselt olematu, seega ei tasu viimase minutini ootama jääda. Isiklikult ma ei mõista, miks peaks üritus naastudeta mõttetu olema, kuivõrd paljudes maailma riikides sõidetakse kõik talved vaid lamellrehviga ning on Eestigi sinnapoole teel, et naastrehvid üleüldse keelustada. Selle aasta alguses äärmiselt libedal Rapla kardirajal sõidetud öine rahvasprint näitas, et ilma naastrehvideta on väga hästi võimalik sõita ning sellised "ekstreemsused" on teinekord hoopis huvitavamad. Põltsamaal on tegemist krossirajaga ning naast- ja piikrehvid lõhuvad rajapinda oluliselt rohkem kui muu rehv, seega on veel üks põhjus, miks mitte naastuga sõita, sest tahame me ju ometi kõik, et autospordirajad rohkem säiliksid ning nendel rohkem võistlusi toimuks. Seega, ei tasu karta naastuta rajale tulekut, sest kindlasti on see iseenda sõidusoskuse lihvimiseks parem variant ning lõppude lõpuks seda ju rahvasport tähendabki.