| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Kehala paarisrada valmib Silberauto suurralliks
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Kehala kruusakarjäär Lääne-Virumaal on tuttav vähestele autosportlastele. Paar aastat tagasi toimus seal rallisprindi meistrivõistluste etapp, tänavu kolmeetapiline jäärajasõidusari.
Autospordiveteran Märt Ots, kes praegu Rakveres hotelliomanik, on ette võtnud esmapilgul hullumeelse asja. Nimelt kavatseb ta 10-15 miljonit krooni metsa viia, sinna asfaltee rajada ja viadukti ehitada ning lõpuks kogu kaadervärgi Kehala paarisrajaks, autodroomiks või motokeskuseks nimetada. Ning olgu täpsustatud, et oma hullu tükiga on Ots juba alustanud ning Kehala keskuse esimene järk on valmis juba Silberauto Suurralliks 26. juulil.
Mitte ainult paarisrada
"Kogumaksumus jääb kusagile 10-15 miljoni kanti," ütleb Ots rajatise hinnaks. Aga kes maksab? "Siiamaani olen mina maksnud ja hea sõber, Rakvere suurärimees Oleg Gross on ka rahaliselt toetanud."
Kehala paarisrada ei tähenda ainult kahte paralleelselt kulgevat ja viaduktil lõikuvat rallirööbast. Keskusesse on planeeritud pealtvaatajate tribüünid, kohtunikemaja (Ots: "Selle katusele tulevad VIP-loožid, mille me asutustele välja müüme."), parklad, väike staadionimotokrossi rada jne. Rajatist saab kasutada mitte ainult autovõidusõiduks, vaid ka ATV-del kihutamiseks ja talvel mootorkelkude võiduajamisteks.
Ning millal see kõik valmis saab? Ots: "Paarisrada saab sõidukõlbulikuks juba Silberauto Suurralliks, mil seal toimub rahvaralli viimane lisakatse. Radasid eraldavad piirded paigaldame augusti lõpuks - rohkem pole aega, sest siis on paarisrajal kaks Ponsse Viru ralli 2003 kiiruskatset. Kohtunikemaja ehitusega alustame sügisel, parklad ja tribüünid valmivad ka nii kiiresti, kui jõuame."
Nädal enne Suurrallit käib Kehalas vilgas asfalteerimistöö. "See töö ei lõpe seal nii pea, aga juba praegu on pilt päris viisakas," on Ots õigustatult enesekindel.
Poisikesed rallikoolis
Rakvere kurjad keeled räägivad, et Otsa Märt ajab oma Kehala kompleksiga poisikestele kärbseid pähe ja värbab noori mehi Kehalasse tasuta tööjõuks. Ots naerab ja võtab jutu pooleldi omaks: "20 poissi käib tõesti tööl, aga kirjas on neid kogunisti 60. Meil on nimelt selline lugu, et avasime rallikooli. Rahaga meie koolis maksta ei saa, saab ainult tööga. Mida tublim poiss on, seda rohkem saab ta sügisel ja talvel rallikoolis sõita." Poisid teevad Kehalas praegu põhiliselt mullatöid - näiteks korjavad kive.
Rallikool hakkab Otsa kinnitusel õpetama nii sõitmist, võistlusmäärustikku kui ka kohtunikutööd. "Saan poisse abikohtunikuna kasutada juba Silberauto Suurralli ajal," kiidab Ots poisteväge. Ja muide - rallikoolis on veel vabu kohti. Ainsaks tingimuseks vanus vähemalt 14 ja Märt Ots tuleks Rakverest registreerimiseks üles otsida.
Ots on Kehala puhul kasutanud mitmel korral väljendit "me", aga kes see "meie" on? "Meie on spordiklubi K.O.S. ehk siis Priit Kasak, Märt Ots ja Maaris Shveters. Kõik endised rallisõitjad, kes võtsid nõuks autoralli Lääne-Virumaal taas ellu äratada," seletab Ots.
"Lisaks Kehalale rajasime samasse lähedale treeningraja. Tahame taastada ka Aluvere rallikrossiraja, kus veel iseseisvuse algusaastail võisteldi. (Rakvere vahetus läheduses, nähtav Tallinna-Narva maanteelt - autor). Plaan on viimane ikka sellisesse korda saada, et seal saaks pidada Eesti meistrivõistluste etappe. Aluvere kohta siiski tärmineid pilduda ei julge, sest kõik seisab maa erastamise taga."
Sellised suurejoonelised ettevõtmised ja veel suuremad plaanid nõuavad ju ometi suurt raha ja energiat. Kas Ots kavatseb kõik kulud tagasi teenida? Ärimehena ta ju teab, et tasuta lõunaid pole. Ots: "Esialgu koosneb kogu üritus tohutust fanatismist. Aga kui asi korralikult käima läheb ja 5000 inimest publikuks koguneb, ning miks ta ei peaks kogunema, siis on ehk ka väikene teenimisvõimalus. Praegu on see muidugi üks suur lollus ja raha raiskamine."
Ralliveteran Märt Ots
Sõitis rallit aastatel 1974-1984. Kaarti luges peamiselt Paul-Robert Helk. Võistles Vinni klubi värvides, millele ise elu sisse puhus ja kus hiljem tiimipealikuks oli. Kui Ots rallisõidu 40-aastaselt maha jättis, sai tema mantlipärijaks ja õpilaseks Toomas Seger, hiljem ka vennad Kasakud.
On tulnud Eesti meistriks. N. Liidu meistrivõistlustel oli spetsiaalmasinate klassis korra viies, (aastat Ots ei mäleta), olles parim eestlane. Rallivõite ja auhinnakohti pole ralliveteran kokku lugenud, aga neid ikka jaguvat. Kandis NSV Liidu meistersportlase nimetust, mida autorallis polnudki nii kerge välja teenida.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
