| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Ruusmann võitis Balti meistrisarja veenva eduga |
 |
Ruusmann võitis Balti meistrisarja veenva eduga
|
| Loe lisaks |
|
|
|
 Laupäeval, 22. septembril peeti pehmel ja keerulisel Tääksi krossirajal vihmast hoolimata Balti meistrivõistluste viimane etapp sõidubagidele ning Läti meistrisarja osavõistlus sõiduautodele.
Bagide arvestuses asus võistlustulle 12 sõitjat. Nende hulgas traditsiooniliselt ka kolm eestlast: Maido Ruusmann Tõrvast ning Aivo Allik ja Kristjan Rajamäe Viljandimaalt.
Ajasõitude tulemuste järgi jagati sõitjad poolfinaalidesse. Parima aja saavutas Ruusmann, teise lätlane Oskars Justaments ning kolmanda Davis Aupe. Eesti sõitjad asetusid esimesse poolfinaali ning hakkasid püüdma kohta A-finaalis. Ruusmann võitis stardi ning hoidis esikohta probleemideta kuni finišini. Teisena lõpetas Aupe ning kolmas oli Aruns Matulens. Aivo Allik ning Kristjan Rajamäe olid vastavalt viies ja kuues. Teise poolfinaali võitis Oskars Justaments Anatolijs Abramovsi ees. Kolmandaks jäi Armands Hohfelds.
B-finaali suundusid mõlema poolfinaali viies ja kuues mees. Seega olid selle sõidu stardis ka Allik ja Rajamäe, kes asusid kohe sõitu juhtima. Hiljem jäid lätlased Vladimirs Rimaido ja Raivis Grigorovics hoopiski raja äärde ning eestlased olidki ainsad B-finaali lõpetajad.
Selleks, et kindlustada omale meistritiitel, oleks Ruusmann pidanud finaalis olema vähemalt kaheksas ja sedagi vaid juhul, kui peakonkurent Hohfelds oleks võitnud. Ruusmann aga sai valida stardipositsiooni esireas ja Hohfelds alles kolmandas reas. Siiski ei jätnud eestlane lätlasele mingit võimalust ning võitis taaskord sõidu. Esimestel ringidel suutis küll Aupe temaga veidi sammu pidada, kuid kolmandal ringil ta kaotas tagaratta ning katkestas. Teiseks tõusnud Justaments jäi juba rohkem maha. Kolmanda koha võttis sisse Hohfelds.
Tehniliste viperuste käes kannatanud Rajamäe tegi finaalis samuti tublit sõitu. Alustades viimaselt kohalt tõusis ta sõidu lõpuks neljandaks. Allikul nii hästi ei läinud. Teise ringi viimases kurvis "keeras talle peale" Abramovs, mistõttu Allik sõitis omakorda otsa Oskars Eglitisele, kelle bagi saadud löögist üle kummivirna rajalt lahkuma pidi. Ka Abramovs jäi pärast kurvi kokkupõrkes saadud kahjustuste tõttu seisma. Eestlasel õnnestus siiski kõvera roolivardaga edasi sõita, aga kuna õiget tempot enam arendada ei saanud, tuli taanduda seitsmendale kohale.
RS Motorspordis ehitatud Kawasaki mootoriga bagil sõitnud Ruusmann kogus hooaja kokkuvõttes 106 punkti 120 võimalikust. Teiseks jäänud Hohfeldsi kontole kogunes 89 punkti ning kolmanda kohaga lõpetanud Aruns Matulens sai kokku 76 punkti. Allikul õnnestus kaheksandalt kohalt viimase etapiga tõusta kuuendaks saades kokku 52 punkti. Rajamäe jäi 47 punktiga kümnendaks.
Huvitav fakt on ka see, et kõigil kolmel lätlasel, kes jäid kahe eestlase vahele, oli hooaja lõpuks võrdselt 51 punkti. Kokku sai aasta jooksul punkte 17 erinevat meest.
Riikide arvestuses võitis Läti ülekaalukalt 281 punktiga. Teiseks tulnud eestlastel õnnestus saada 205 ning kolmandaks jäänud leedukatel vaid 44 punkti.
Läti meistrivõistluste etapil osalesid klassis 1600 ka eestlased. Kahjuks jäid napilt esikolmikust välja Joel Alliksaar ja Janno Ligur, kes olid vastavalt neljas ja viies. Andre Kurg katkestas finaalis ning kirja läks üheksas koht. Jarmo Võsa kahjuks finaali ei pääsenud.
Võitis Olgerts Vermanis, kes muuhulgas on tänavu olnud parim kõigil sõitudel.
Klassis 2000S võitis Kaspars Dambis ning klassis Open saavutas esikoha Andris Kulikovskis.
Kuigi krossikartidel oli kaks eraldi arvestust (mootorid töömahuga 125 ja 250 kuupsentimeetrit), peeti võistlus koos. Sõidu võitjaks osutus küll eestlane Peep Langeproon, kuid kuna tema krossikart kuulus juba kuni 500 kuupsentimeetriste masinate klassi, siis ta kumbagi olemasolevasse arvestusse ei mahtunud. Seevastu teine võistelnud eestlane Viljar Aros lõpetas sõidu neljandana ja oli 250 cm³ kartide arvestuses teine.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
