| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Eesti > Rallipartner Ivar Raidam: Robi surm oli üliootamatu... |
 |
Rallipartner Ivar Raidam: Robi surm oli üliootamatu...
|
| Loe lisaks |
|
|
|
 Robert Lepiksoni siitilmast lahkumine tabas laupäeval ootamatult nii tema sõpru kui ilmselt ka teda ennast. Päev varem puistas Lepikson lõunalauas anekdoote, kuid kurtis samas ka kaelavalu.
Reedel sõi Robert Lepikson Rakveres rallikomitee liikme Toomas Dieneriga lõbusa lõuna. Mehed olid Virumaal seepärast, et nädalavahetusel sõideti seal Viru rallit. Diener oli kohal kui võistluse žürii liige, endine rallisõitja Lepikson aga võistlusraja turvavaatlejana.
"Ta oli heas tujus. Rääkis anekdoote," sõnab Diener. "Küll kaebas ta natuke kaelavalu. Ütles veel, et tõenäoliselt on see vanadest avariidest ja üle kaela käimistest. Nii ta rõhutas." Lepikson poetanud Dienerile, et ta ostnud juba apteegist valuvaigistitki.
Ralli turvavaatlejana pidi Lepikson reede pärastlõunal raja läbi sõitma – kokku 120 kilomeetrit. Seda lubanud ta telefonitsi ka rajameister Aivar Partsile. Ta öelnud, et võtab oma Audi ja teeb rajale tiiru peale. Alles laupäeva õhtul selgus, et see tiir jäi Lepiksonil tegemata.
"Me otsisime teda, aga Lepiksoni telefon ei vastanud. Kuid eks meil kõigil oli tegemist. Pealegi oli Robert omaette isiksus. Toimetas ja käis omaette," meenutab Diener, et reedese kiirustamise kõrvalt ei taibanud keegi Lepiksoni rohkem otsida, kui ainult telefonikõnesid võtta proovides.
Ent ka laupäeva õhtul ei võtnud keegi Lepiksoni telefoni vastu. Ja siis märkas Diener Rakveres Wesenberghi hotelli ees Lepiksoni autot.
"Oli kuidagi vähe imelik tunne," tunnistab Diener tagasi mõeldes. Ta palus hotelli omanikul ja ralli korraldajal Märt Otsal Lepiksoni hotellituppa vaadata. Sest süda aimas juba halba. Ning kartus leidiski kinnitust.
Laupäeval kell 19.20 sai politsei päästekeskusest teate, et Rakveres Tallinna tänavas asuva Wesenberghi hotelli administraator leidis ühest numbritoast surnukeha. Ida-Viru politsei kinnitusel mundrimehed sellelt vägivalla tundemärke ei leidnud.
Laip saadeti Tallinna ekspertiisi, kuid juba enne lahkamist arvab politsei, et Lepiksoni võis tabada näiteks insult või muu südamerike. Wesenberghi töötajad ei taha juhtunust sõnagi rääkida.
Samal ajal, kui politsei ja kiirabi hotellis askeldasid, toppas Viru ralli autasustamine. Rallirahvas mälestas kõigepealt leinaseisakuga Lepiksoni. Alles pärast seda anti rallimeestele kätte karikad ja kingitused, kuid pidutuju polnud enam kellelgi.
"Meile on see suur õnnetus ja šokk," ütleb Diener vaikselt. Kinnitades, et raja turvakontrolli tegematajäämisest ei teki Viru ralli korraldajatele mingeid sanktsioone: "Ei, see pole mingi probleem."
Lepiksoniga viis ja pool aastat ühes autos rallit sõitnud Ivar Raidam teadis samuti, et tema endine kaardilugeja läbib nüüd ralliradu turvavaatlejana.
Reedel leppinud mehed telefonitsi kokku, et nagu ikka saadakse ka seekord ralli vaheajal kokku. "Meil oli rallil oma service – hooldasime seal paari autot. Ta on tavaliselt käinud meie juures nii-öelda kohvil ja plära panemas. Aga seekord Lepikson ei tulnud," räägib Raidam.
Kuna ta tunneb oma endist kaardilugejat läbi ja lõhki, pani ta seda sisimas imeks. Seda enam tuli uudis sõbra äkksurmast nagu välk selgest taevast: "Selline asi ei jõua kohale! Lihtsalt ei usu! See oli üliootamatu. Nii meile kui ilmselt ka talle. Ta ei kurtnud nagu midagi, kõik oli hästi. 54 aastat on ikka väga vähe! Pealegi oli ta möödunud nädalal täpselt nagu ikka – täis energiat."
"Niipalju ma teda tean, et kui ta oleks end halvasti tundnud, poleks ta Rakverre sõitnud. Kaks päeva oli ju vaja kohal olla ja mööda metsa ringi sõita. Lisaks tohutu rahvahulk. See on vastutusrikas töö. Usun, et ta tundis end veel reedel hästi," kinnitab Raidam.
Raidam ja Lepikson lõpetasid ühise rallisõidu 2003. aastal Eesti meistriks tõusmisega. "Olime kõik sõidud võitnud ja punktidega nii ees, et keegi ei saanud meid ohustada," meenutab Raidam. Ta lisab, et tegelikult oli neil kavas kunagi veel mõni ralli sõita. Siis, kui neil kahe peale vanust vähemalt 100 aastat. Nüüd on selge, et see plaan oli määratud luhtuma. Sest meeste eluaastate summa oli laupäevaks vaid 97 aastat...
"Neid inimesi polnud palju, kes Lepiksoniga nii hästi läbi said," ütleb Raidam nende omavaheliste suhete kohta. "Meil polnud temaga poliitika- ega ärisuhteid, vaid tegime ühes autos sporti. Sellepärast nii hästi läbi saimegi. Tal oli küll kõva kest ja teistsugune imidž, kuid ta oli iseenesest hea inimene. Ta ei kelkinud kunagi sellega, keda ja kui suure rahaga ta toetab."
Raidam ei varja, et tegelikult oli Lepikson tema üks suuremaid rahalisi toetajaid, kelle abita poleks ta rallis praegusele kõrgusele ilmselt jõudnudki.
Rajameister Aivar Parts nendib samuti, et Lepiksoni surm oli kõigile ootamatu. "Olen temaga väga palju suhelnud, kuid meil pole kunagi olnud jututeemaks, et tal kusagilt miskit valutaks. Tegusad inimesed – olemegi sellised, et ei kurda teisele oma muresid ja elame need endasse."
Veel mai algul kirjutas Lepikson ajalehes pika artikli meie arstiabi viletsusest ja meditsiinis valitsevast hoolimatusest. Mõni nädal hiljem suri tema abikaasa, kelle kannatustest Lepikson lehes nii kirglikult kõneleski – mitu ajuoperatsiooni ja ajuinfarkti, lisaks muud vintsutused...
Robert Lepikson 1952–2006
Lepikson jõudis elu jooksul ilma teha äris, poliitikas ja autovõidusõidus. Autorallis võitis Lepikson kolm korda Eesti meistritiitli, korra hõbemedali ning korra lisaks ka Balti karika, Eesti meistrivõistluselt ringrajasõidus sai kaks pronksmedalit.
Lepikson toetas palju autosporti. Näiteks aitas vanametallifirma EMEX aastaid korraldada Võru rallit. Tänu Lepiksonile sai jalad alla Markko Märtin: ta tegutses lootustandva nooruki kaardilugejana ja hankis Märtinile 1996. aastal ka esimese tipptasemel ralliauto.
Lepikson oli ka kirglik harrastusfotograaf, pildistas nii rallisõite kui ka loodust ning korraldas mitu loodusfotonäitust.
Vaata lisaks:
www.sloleht.ee
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
