| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Igamehe rallisprindil "pandi katuseid"
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Pühapäeval Tartus Raadi lennuvälja territooriumil toimunud Igamehe rallisprindi karikavõistluse teine etapp jääb mitmele võistlejale meelde kui hea tulemusega sprindivõistlus, paarile võistlejale meenutab toimunud üritust aga autoromu.
Nagu möödunud aastal, nii korraldab SK Raudroos sel aastal seitsmest etapist koosneva võistlussarja, kus arvesse lähevad kuue parema etapi tulemused. Estimene etapp peeti 9. märtil Raplamaal, seekord kihutati võidu "Sõbrakeskus - Raadio Kuku 2003" nimelise võistluse raames Raadi lennuväljal.
Iga võistleja osaleb omal vastutusel
Kui Igamehe rallisprindi missioon on eelkõige liiklusohutuse tõstmine teedel ja tänavatel, ning propageeritud on siiani ohutust, siis seekordsel võistlusel juhtus mitmete võistlejatega õnnetusi. Rääkimata mitmetest lõhutud põrkeraudadest ning velgedest, keerasid Andres Anderson (Moskvich 412) ja VW Golf GTI-l võistelnud Meelis Tõrvik autod sootuks katusele.
Seekord keegi õnneks vigastada ei saanud, kuid rahvast ei saa ligi meelitada seigaga, et rahvaspordis "katused ainult tulevadki" - kuigi vaieldamatult paneb publiku kihama iga võistlustel toimuv plekimõlkimine.
Küsimusele, kas antud juhul oli autode ümberpaiskumisel tegemist korraldajapoolse veaga, vastas spordiklubi Raudroos esindaja Andre Leet, et korraldajat kindlasti süüdistada ei maksa. "Pigem oli mõlemal juhul tegemist enda ja auto võimete ülehindamisega. Selle peale võiks vastata ka nii - ülejäänud 89 võistlejat võtsid asja mõistusega ja ei käinud ju üle katuse!"
"Tänu rakendatud meetmetele puudusid igasugused kehalised vigastused Tartus auto katusele keeranud Andersonil ja Tõrvikul," rõhutas Leet tagatud turvalisusele viidates.
EAL Noorte- ja Rahvaspordikomitee esimees Talis Perosti Tartus toimunut kommenteerima ei soostunud, kuid kindlasti on mees päri sellega, et seesuguste õnnetuste juhtumine rahvaspordile au ei tee. "Kuna korraldajalt pole veel võistluste raport saabunud ja asjaolud vajavad täpsustamist, siis ei saa praegu kommentaare anda," ütles Perosti lakooniliselt.
Hämmingus kodanik (Siim Sims) on streetrace.org foorumis küsinud, et kuis saab miinimumini viidud ohutuse korral ikkagi auto üle katuse keerata: "Tahan öelda, et võistlus pidi korraldajate arvates ohutu olema? Kuidas nad suhtuvad, et üks auto üle kuudi käis ja päris mitmed kummides käisid ning autod lõhkusid?"
Andre Leet leiab, et vaatamata võimalikuks saanud õnnetustele on Igamehe Rallisprint turvaline. "Kuna tegemist on eriettevalmistuseta tänavasõiduautodega, siis on võistlejate turvalisusele pööratud erilist tähelepanu. Rehvide kasutamine rajapiiretena on kahtlemata üks teguritest, mis võib autode ümberpaiskumist soodustada, kuid antud tingimustes oli selliste rajapiirete kasutamine ainuvõimalik," selgitas Leet.
Trasside valikul on Igamehe rallisprindis orienteerutud väiksematele kiirustele võrreldes sportautode rallisprindiga. "Tartus kõige kiirema aja sõitnud võistleja (Nõlvak, 4WD) keskmine kiirus oli 57,3 km/h, 2WD-V klassi kiireim sõit oli 51,7 km/h," ütles Leet.
Vigursõiduks muutmisest ei ole huvitatud korraldajad ega võistlejad
"Tänu esindatud automudelite väga laiale valikule leiab igaüks omale rajal parajad vastased, kellega enda sõiduoskust ja auto omadusi võrrelda. Ehk jääb ka ära nii mõnigi ohtlik kiiruseületamine linnaliikluses kui on olemas võimalus end võistlusrajal välja elada," selgitas Leet.
On teada, et kui sportrallis on "kõri" piiratud, siis rahvaralli ja rahvasprindi tehnilised tingimused seesugust piirangut ei sea, ning võistelda saab sisuliselt piiranguteta autoga. Samas on mõistetav, et võistlustrass ei saa olla sobiv nii võimsale 4WD autole, kui Moskvitšile, kuid... kas rada on turvaline, kui isegi Moskvich 412 hõlpsalt katusele keeratakse?
"Võistlusautod läbivad enne võistlust tehnilise kontrolli, et vähendada tehnilistest riketest põhjustatud õnnetusi, rehvide liigkulumist kontrollitakse iga vooru stardi eel. Võistlejad on kohustatud kandma võistlusrajal kaitsekiivrit ja olema kinnitatud turvavööga," selgitas Leet ohutusele pööratud tähelepanu ja lisas, et ohutusnõuetest lähtudes on igal etapil kohal ka kiirabi.
Igamehe rallisprindi põhimõtetest rääkides märkis Leet, et võistlusel õpitakse tundma suhteliselt ohututes tingimustes enda ja oma igapäevase liiklusvahendi võimeid ja käitumist ekstreemsemates olukordades, mis on hädavajalik ebameeldivate üllatuste ning tagajärgede ärahoidmiseks ootamatute situatsioonide tekkimisel meie igapäevases pingelises liikluses.
"Kiiruste vähendamist edaspidistel võistlustel plaanis ei ole, sest ala vigursõiduks muutmisest ei ole huvitatud ei korraldajad ega võistlejad," võttis Leet teema kokku.
Arukas korraldus ja selge mõtlemine tagavad turvalisuse
Analoogselt Eestis toimuvatele rahvasprintidele ning -rallidele korraldatakse Lätis amatöör-rallisid. Naaberriigis rahvarallil kaardilugejana ametis olnud Imants Šķērstens teab möödunud aasta augustis saadud kogemusest, mida tähendab autoga üle katuse käia. Šķērstensi arvates on tänapäeval tehtud väga palju selleks, et rahvaspordivõistlustel turvalisus tagada.
"Tõsi, kunagi ei saa turvalisust olla liiga palju. Elu näitab aga, et keegi pole kaitstud idiootide eest. Kes tahab sõita, peab teadma oma oskusi ja tunnetama piire. Tähtis pole see, millise autoga võisteldakse või milline on turvavarustus - ajusid on ka vaja," ütles Šķērstens.
Tulemused
Klass 4WD
1. Lembit Nõlvak (Mitsubishi Lancer EVO 7) 04:27,20
2. Jaanus Murakas (Mitsubishi Lancer EVO 7) 04:28,27
3. Margus Remmak (Subaru Impreza) 04:34,51
Klass 2WD-S
1. Vahur Vene (VW Golf III) 04:45,00
2. Heiko Soosaar (Ford Escort) 04:49,71
3. Erkki Kruusimägi (Audi 80) 04:50,40
Klass 2WD-V
1. Andrus Vahi (VAZ 2108) 04:50,52
2. Ain Pärnasalu (Honda Civic CRX) 04:51,64
3. Indrek Ein (Nissan Sunny) 04:53,43
Klass Naised
1. Tuuli Laanetu (Audi 80) 05:10,71
2. Triin Sepp (Subaru Impreza) 05:16,80
3. Eve Viilu (Subaru Impreza) 05:26,16
 Vaata
videot
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
