| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Michael Park koolitas kaardilugejaid
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
Kui Markko Märtini ja Michael Parki kiiruslegendi mahuks on 70 lehekülge, siis Richard Burns ja Robert Reid kirjutavad sama, 57 kilomeetri pikkuse Uus-Meremaa ralli kiiruskatse 92 leheküljele, Marcus Grönholm ja Pasi Rautiainen aga ainult 27-le.
Maailma tippsturmanite hulka kuuluv Michael Park pidas Tallinnas Eesti kolleegidele loengu kiiruslegendi koostamisest ja kõigest muust kaardilugeja tööga seonduvast. Allpool põgusalt Parki loengu põhiteemadest, mis võiksid huvi pakkuda ka laiemale seltskonnale kui vaid piloodid ja kaardilugejad.
Ralli juhend
Michael Parki sõnul peab kaardilugeja enne igat rallit põhjalikult juhendiga tutvuma, kuna ralliti võivad mõned punktid oluliselt erineda. Tähtsamad kohad tuleks esile tuua, näiteks alla joonida. Park peab eriti oluliseks infot stardi, AKP-sse (ajakontrollipunkt) saabumise, võistlusrajaga tutvumise korra ja ajakava kohta.
Võistlusrajaga tutvumine
Võistlusrajaga tutvumise ettevalmistamine on peamiselt kaardilugeja töö. Ajakavast tuleks kontrollida, kas lubatud on ühe- või mitmekordne rajaga tutvumine ja kas seatud on ka mingid ajapiirangud (rajal võib viibida ainult kindlatel kellaaegadel). Et vältida üleliigset sõitmist, tuleb enne paika panna optimaalne trass.
Rajalegend
Korraldaja antud rajalegend tuleb samuti põhjalikult läbi töötada. Kontrollima peab igat lehte, sest kogemata võib mõni märk vahele jääda. Eraldi soovitatakse tähistada kohad, mis võivad võistluse käigus otsustavaks saada: kummalised ristmikud, pöörded maanteele ja maanteelt maha. Sellistes paikades eksimisel võivad olla väga kurvad tagajärjed (nt Citroëni sõitjad Loeb ja Elena Türgi rallil).
Rajalegend peaks sisaldama infot hoolduse kohta: kas võib vaja minna lisatulesid ja millal tuleks need paigaldada (kaardilugeja teab tavaliselt paremini). Samuti on tähtis jälgida kütusevajadust kindlates teeninduspunktides (kaardilugeja peaks pärast igat katset kontrollima, palju kütust veel alles on). Kirja võiks panna ka selle, kui palju on lubatud aega remonttöödeks väljaspool kiiruskatset.
Kiiruslegendi koostamine
Kaardilugejatel ja sõitjatel on kiiruslegendi koostamiseks erinevad viisid ja meetodid; sõitjatel kirjeldamiseks ja kaardilugejatel kirjapanekuks. Mõni sõitja kirjeldab kurve raskusastme järgi (näiteks ühest kuueni, 1 on täiskiirusega läbitav kurv ja 6 kõige raskem), teised käigu järgi, millega kurv on läbitav (Märtin, Kankkunen, Colin McRae). Kõige kummalisemaks pidas Michael Park Duvali, kes kirjeldab kurvi kiiruse järgi, millega see on läbitav.
Oluliselt erineb ka kirjapandava info hulk. Parki käest küsiti, mida on Sainzi kaardilugejal (enne Luís Moya, nüüd Marc Marti) nii palju öelda. Naljaga pooleks vastas Märtini kaardilugeja, et peale käigu ja kurvi on Sainzi legendis kirjas ka teeäärsed puud ja põõsad!
Erineva stiili tõttu on legendid erineva pikkusega. Park mainis, et nendel käib tavaliselt üks lehekülg legendis ühe kilomeetri kohta katsel, seega võrdub kümme kilomeetrit kiiruskatset kümne leheküljega.
Samuti on igal kaardilugejal oma viis, kuidas ta legendi kirja paneb. Enamlevinud on see, et kirjutatakse vasakult paremale. Erinevalt paljudest teistest kirjutab Park ülevalt alla (sama teeb ka Robert Reid) ja kahes reas, igas reas kaheksa märki. Esimesena võttis sellise süsteemi kasutusele Fabrizia Pons, kes oli 80-ndatel Michele Moutoni kaardilugeja ning istus hiljem ka Ari Vataneni ja Piero Liatti kõrval. Parki sõnul on taolise süsteemi eelis see, et parandusi on lihtsam teha.
Legendi on mõistlik kirjutada pastapliiatsiga. Ei tohiks lasta tekkida olukorral, kus legendi kirjutamise ajal hakatakse otsima uut kirjutusvahendit - see võib sõidurütmi rikkuda. Legend tuleks kirjutada võimalikult korrektselt ja suurelt, et ralli ajal autos rappudes suudaksite kõigest aru saada. Korralikult kirjutatud legendi pole vaja ümber kirjutada, ümberkirjutamisel kipuvad vead sisse tulema.
Michael Park märgib legendi
1) lühikese katsekirjelduse juhile meeldetuletuseks,
2) kõik ristmikud (nummerdatud),
3) sidepunktid,
4) kiirabi asukohad,
5) nurgakastid (kuhu kopeerib esimese märkme järgmiselt lehelt),
6) lehekülje numbrid kahanevas järjekorras - nii on teada, mitu lehekülge katsest on veel jäänud.
Mõnikord saab legendi koostamisel ka vanu märkmeid kasutada. Kui on vaja uusi märkmeid juurde teha, saab vanade märkmete vahele uusi lehti panna ja kui uus lõik lõppeb, jätkuvad vanad märkmed. See välistab olukorra, kus juht peab hoogu maha võtma (nagu Park mainis, ei meeldi Märtinile katsel seisma jääda).
Michael püüab legendi märkmeid päeva jooksul korrastada, nii jääb õhtuks vähem tööd. Lõpuks ta kontrollib, kas
1) ristmike numbrid ning side- ja kiirabipunktid said õigesti paika,
2) märge lehe nurgas on ikka sama, mis järgmise lehe esimene märge,
3) lehekülje numbrid on paigas.
Viimasena kirjutab Park katse kirjelduse ja annab siis legendi Märtinile tutvumiseks.
Kellad
Kellad on kaardilugeja töös väga tähtsad. Kaasas peaks olema rohkem kui üks kell (Parkil on neid koguni kolm: üks kummalgi käel ja üks veel kotis). Kõik kellad tuleb enne ralli algust ralli aja järgi täpseks panna ja igal hommikul parc ferme's üle kontrollida.
Trip meter
Uut tüüpi distantsimõõdikutel ehk trip meter'itel (nt Coralba) on palju erinevaid funktsioone: mitu vahemaamõõdikut, kiirusemõõdik, ajamõõdik ja võimalus näha keskmist kiirust ajavõidu arvutamiseks. Märtin/Park kasutavad autosisest PI trip meter'it. Selle süsteemid on ühenduses auto telemeetriasüsteemiga. Seadme mällu programmeeritakse iga katse ja teelõigu pikkus, et siis saada infot selle kohta, kui palju on maad katse või lõigu lõpuni.
Märtin/Park kasutavad ka SMSidel põhinevat infovahetust, et saada katse- ja vaheaegasid, aga ka hoiatusi ohtlike teelõikude kohta.
Tehnohoolduse ajakava
Tiimi ajakava
See ajakava paneb paika iga tiimi liikme ülesanded konkreetse ralli eel ja ajal. Ajakava töötatakse välja võimalikult varakult. Ajakava sisaldab
1) kõiki reisidetaile võistlusele mineku ja sealt tuleku kohta,
2) hotellide nimekirja,
3) üldist infot ralli ja selle asukoha kohta,
4) ralli ajakava,
5) üldist, linna- ja hotelli asukoha kaarti.
Ajakava võiks edastada ka sponsoritele, TV-le ja ajakirjanikele, et nad sportlased võistluse ajal üles leiaksid.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
