| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Tanel Kutsar: Loobusime sarjade liitmisest
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Eesti Rallikrossikomitee esimehe Tanel Kutsari sõnul on sõiduautode rallikrossi ja autokrossi sarjade ümber puhkenud poleemika üks tekkepõhjustest Eesti geograafiline asend.
"Kogu Euroopas ja Skandinaavias sõidetakse rallikrossi, Lätis, Leedus ja Venemaal aga autokrossi," selgitas Tanel Kutsar põhjust, miks Eestis on keeruline sõita ühes sarjas. "Paiknedes Lääne-Ida piiril, peame valima, kummale poole läheme," sõnas Kutsar.
"Küsimus on selles, kuhu me jõuda tahame. Võibolla on lätlastega lihtsam asju ajada ja just seetõttu tahtis osa seltskonda jätkuvalt sõita autokrossi," arutles ERK esimees.
Kutsari sõnul on krossisarjades mitmeid erinevusi, ning seetõttu sõidetakse jätkuvalt nii rallikrossi kui ka autokrossi. "Rallikrossi rajad on kiired ja asfaldilõikudega, autokrossi võistlusi peetakse aga aeglastel ja pehmetel radadel," lisas Tanel Kutsar.
"Pehme raja peal hakkab aga tagaveoline esiveolistele selgelt alla jääma," sõnas Kutsar. Seetõttu on autokrossis ka eraldi võistlusklassid esiveolistele ning tagaveolistele autodele. Rallikrossis aga sõidetakse koos, ning erinevatel radadel tulevad autode eelised esile sõltuvalt raja iseloomust. "See on peamine põhjus, miks ei saa asendada kahte sarja ühega," lausus Kutsar.
Autokrosside korraldajate sõnul võib autokross olla nö paremini müüdav, kuna möödasõitudel juhtub rohkem avariisid ning see on publikule vaatemängulisem.
Tanel Kutsari kinnitusel on sõitjad 50-protsendi ulatuses nii autokrossis kui rallikrossis samad, ent jääb valik, kes millises sarjas osaleb. "Tuleb ilmselt jätkata mõlema sarjaga, kuna huvilisi on mõlemis ning kummalgi osapoolel on õigeid argumente eelistamaks oma ala," kommenteeris Kutsar.
Eestis on rallikrosse sõidetud üle 20 aasta ning tõenäoliselt sõidetakse ka edaspidi. Vasalemma rallikrossiga alguse saanud võistlussari sai veel sel aastal tuult tiibadesse ning tänaseks on olemas ka tuleva aasta sõiduautode rallikrossi üldjuhend.
Ühe olulisema muudatusena on juhendisse sisse toodud mõiste Division 1. "Division 1 on aastaid olemas olnud, kuid nüüd on muutunud sisuliselt ainult nimetus, kuna mujal maailmas seda nii kutsutakse," selgitas Kutsar senise ühisklassi ümbernimetamist.
2004. aasta Eesti MV rallikrossi üldjuhend sõiduautodele
1. Üldkorraldus
1.1. 2004 a Eesti meistrivõistlused rallikrossis (MV) sõiduautodele korraldatakse Eesti Autospordi Liidu (EAL) poolt mitmeetapilise lahtise seeriavõistlusena. Igaks etapiks koostab võistluste korraldaja eraldi juhendi.
1.2. MV viiakse läbi vastavuses EAL Võistlusmäärustega, kehtivate tehniliste tingimustega, käesoleva Üldjuhendiga ja etappide Juhenditega. MV Üldjuhend on kinnitatud EAL juhatuses
1.3. Võimalikud muudatused Üldjuhendisse või kalenderplaani esitatakse EAL rallikrossikomitee poolt ja kehtestatakse hiljemalt 30 kalendripäeva enne võistlusi, avaldatakse EAL poolt.
1.4. MV etappide arv on minimaalselt 3 ja maksimaalselt 6.
2. MV etappide kalenderplaan 2004
24. jaanuar - Raadi
22. mai - Vasalemma
19. juuni - Saaremaa
18. juuli - Taali
4. september - Vasalemma
3. MV võistlusautod, arvestusklassid
3.1. Võistlusautod peavad vastama kehtivatele rahvuslikele tehnilistele tingimustele ning omama EAL võistlusauto tehnilist kaarti. Välisvõistlejate võistlusautod peavad omama kohaliku ASN tehnilist kaarti.
3.2. Võistlusauto peab kandma EAL korra kohaseid kirjeid (võistlusnumbrid, reklaam, nimed, tähistused jmt). Võistlusnumbrid vastavalt 2003 a MV tulemustele klasside kaupa, lisanumbrid EAL-st.
ERK 1-50
Noored 1-50 (täiendav täht numbrialuse paremas ülaservas “N”)
ERK Standard 1-50 (täiendav täht numbrialuse paremas ülaservas “S”)
Division 1 1-50 (täiendav täht numbrialuse paremas ülaservas “D”)
Numbrialus: valge ristkülik min 50 cm lai ja 38 cm kõrge. Numbri min kõrgus 28 cm ja 5 cm laiune joon; täiendava tähe min kõrgus 15 cm ja 2 cm laiune joon; numbrid peavad olema klassikalist tüüpi.
3.3. MV arvestusklassid:
3.3.1. Noored - kuni 16 a vanused (sünniaasta järgi) vastavalt tehnilistele tingimustele: RALLIKROSS STANDARD AUTOD (STANDARD) koos täiendavate piirangutega. Kehtivad alates 01.01.2004.
3.3.2. ERK Standard - limiteeritud vabadustega ümberehitatud 2WD autod vastavalt tehnilistele tingimustele: RALLIKROSS STANDARD AUTOD (STANDARD). Kehtivad alates 01.01.2004.
3.3.3. ERK - 2WD autod vastavalt tehnilistele tingimustele: RALLIKROSSI AUTOD (ERK) Kehtivad alates 01. jaanuar 2004.
3.3.4. Division 1 - A-rühma ja ST autod vastavalt FIA VM Lisa J.
4. MV osavõtjad
4.1. MV-l võivad osaleda autosportlased, kes omavad EAL või oma riigi kehtivat rahvuslikku sõitja- ja registreerijalitsentsi. EMV arvestuses osalemiseks tuleb võõrkodakondsetel võistlejatel teha alakomiteele ühekordne taotlus ja tasuda Eesti Rallikrossi Komitee kontole (221018758725 - Hansapangas) 500 krooni või maksta see võistlushommikul korraldaja kätte (kuulub edastamisele Komiteele).
5. MV võistluste käik
5.1. Võistlused viiakse läbi kookõlas järgmise päevaplaaniga:
Klass: noor
mandaat 07:30
tehniline 07:30
trenn 08:00
I eelsõit 10:00
II eelsõit 12:00
III eesõit 14:00
finaalid 16:00
Klass: standard
mandaat 08:00
tehniline 08:00
trenn 08:30
Klass: ERK 2500
mandaat 08:30
tehniline 08:30
trenn 09:00-09:30
Klass: GAZ
mandaat 09:00
tehniline 09:00
trenn 09:30-10:00
Korraldaja kohustub Juhendiga tagama igale võistlusklassile vähemalt 10 min treeningaega.
5.2. Toimub kolm eelsõiduvooru ja finaalsõidud C, B, A. Eelsõituvoorus sõidetakse 4 ringi, finaalsõitudes 6 ringi.
5.3. Kui arvestusklassis on osavõtjaid kuni 5, peetakse kaks eelsõiduvooru.
5.4. Start grupistardina paigalt, töötava mootoriga. Stardi märguandeks on punaste fooritulede kustumise hetk (punane tuli vähemalt 3 sekundit).
5.5. Starditsoonis on keelatud esimesed 30 meetrit vahetada stardikoridori. Keeluala lõppu tähistavad rohelised lipud. Stardikoridori on lubatud vahetada ainult seiskunud või väga aeglaselt liikuvast autost möödumiseks.
5.6. Eelsõiduvoorude stardijärjekorrad loositakse. Stardikorraldus: eelsõitudes 4 autot ühest reast, finaalsõitudes 8 autot 2-2-2-2 malekorras, kusjuures autode stardiridade ja -kolonnide piki- ja külgvahed vähemalt 1 m.
5.7. Eelsõiduvooru stardijärjekorra protokoll avaldatakse teadetetahvlil ühe arvestusklassi piires ülevalt alla. Kui võistleja ei stardi omas sõidus, siis asendatakse ta võimalusel järgmise võistlejaga nimetatud protokollis. Kui võistleja ei saa startida temale ettenähtud sõidus, siis peab ta sellest koheselt informeerima eelstardi kohtunikku.
5.8. Võistleja on kohustatud eelstarditsooni saabuma eelstardikohtuniku rohelise lipuga antava märguande peale. Märguande alguseks võib kõige varem olla eelmise (toimuva) sõidu liidri finišeerimine. Eelstart on võistlejale avatud 2 minutit pärast märguannet. Korraldajal kohustus paigaldada eelstardi tsooni selgelt loetav kell.
5.9. Igas eelsõiduvoorus fikseeritakse võistlejate distantsi läbimise aeg 0,1 s täpsusega. Iga eelsõiduvooru kiireim saab ühe punkti, järgmine 2 punkti jne. Võrdne aeg annab võrdselt punkte. Võistleja, kes kahe parema eelsõiduvooru kokkuvõttes kogus kõige vähem punkte, valib stardikoha A-finaali esireas. Võistleja, kes kogus suuruselt järgmise punktisumma, stardib vabalt kohalt jne. Mitme võistleja võrdse punktisumma korral eelistatakse eelsõitudes paremat aega näidanud võistlejat.
5.10. Finaalsõitudesse pääsevad ja MV punkte saavad sõitjad, kes on saanud tulemuse vähemalt ühest eelsõiduvoorust. Ühe eelsõidu tulemusega võistlejad paigutatakse finaalidesse viimastena eelsõidu aegade paremusjärjestuses.
Finaalsõitude koosseisude määramine: C-finaal - võistlejad, kes said eelsõitudes 16-9 koha; B-finaal - võistlejad, kes said eelsõitudes 8-5 koha ja C-finaali 4 paremat; A-finaal - võistlejad, kes said eelsõitudes 4-1 koha ja B-finaali 4 paremat.
5.11. Kui A või B-finaali pääsenu ei saa startida, jääb tema stardikoht täitmata ja finaalikoht asendamata teise sõitjaga, samas saab mittestartinu MV tulemusena kirja oma finaali viimase koha. C-finaali jõudnu mittestartimisel avaldatakse uus stardikorralduse protokoll, katkestanud asendatakse varusõitja(te)ga vastavalt eelsõitude tulemustele. Nad stardivad viimastena eelsõitude tulemuste järjekorras.
5.12. MV etappidel VM rikkujaid karistatakse EAL Rallikrossikomitee poolt, vastavalt võistluste juhi ja ERK vaatleja ettekandele. Karistused sõltuvalt rikkumiste tõsidusest, korduvusest (kohtunike töö segamine, ebasportlikud sõiduvõtted, ebasportlik käitumine jmt eest).
6. MV tulemused
6.1. MV paremusjärjestuse määravad võistlejate poolt kogutud punktisummad MV etappidelt, kusjuures arvesse võetakse: kuni 4 etapilise MV sarja puhul kõigi toimunud etappide tulemused, alates 5 etapilise MV sarja puhul N-1 tulemus. Maha ei saa arvata halvima tulemusena mistahes põhjusel diskvalifitseeritud sõidu tulemust.
6.2. Igal etapil antakse kaheteistkümnele esimesele võistlejale punkte vastavalt 15-12-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1. Igal etapil omas arvestusklassis eelsõiduvoorude kiireima aja saavutanud võistlejat premeeritakse ühe lisapunktiga. Punktisummade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on rohkem võite (teisi, kolmandaid jne kohti). Lõpliku kohtade jagunemise määrab parem tulemus viimaselt toimunud etapilt, seejärel eelviimaselt jne.
6.3. MV etapp arvestusklassis loetakse toimunuks, kui stardib vähemalt viis võistlejat.
6.4. MV arvestusklassis loetakse toimunuks, kui kõikidel etappidel kokku startisid vähemalt seitse erinevat võistlejat.
6.5. Kirjalikke esildisi MV punktiarvestuse kohta võetakse EAL-i sekretariaadis vastu 3 tööpäeva jooksul peale etapi toimumist. Protestiaeg etappidel on 15 minutit pärast esialgsete tulemuste avaldamist.
7. Ajavõtt
7.1. Ajavõtt kõigil MV etappidel toimub soovituslikult EAL vastavate seadmete abil (võistleja tasub 100 kr / võistlus-transpondreri renti).
8. MV autasustamine
8.1. EAL autasustab MV 3 paremat karikate ja medalitega.
8.2. MV autasustamine toimub EAL hooaja lõpetamisel 2004 a detsembris.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
