| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Rahvaralli liigub kiirema sõidu suunas
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Viimastel nädalatel on arutatud teema üle, kas rahvaralli jätkub tuleval aastal sarnaselt sellele hooajale või toimub võistlejate leeris lõhenemine - ühed ihaldavad võistlusi kurikate vahel, teised nn. sportralli analoogi.
"Ise 16 aastat selles karusellis tiirelnuna peab tõesti nentima, et ala kui selline on teinud suure hüppe edasi - nii kvantiteedi kui kvaliteedi poole pealt," märkis EAL Noorte ja rahvaspordikomitee liige Tarvo Saar.
"Palju on räägitud rahvaralli kaheks jagamisest - ehk siis üks sari nn. kurikate vahel sõitmine ja teine (ilmselt tunduvalt suurema osavõtjaskonnaga) nn. sportralli pisike analoog. Viimasel ajal palju meediaski kära tekitanud mõtteid rahvaralli jagunemisest ma ei poolda - esiteks oleks nn "kurikavõistlused" tunduvalt nõrgema korraldusega, kuna sinna on raskem leida sponsorite ja meediatuge ja see tingib omakorda odavama korralduse," lausus Saar.
18 aastat autorallide korraldamisega seotud Aivar Parts on sama meelt, võistluste korraldamine muutuks senise rahvaralli sarja lõhenemisel võrdlemisi keeruliseks. "Praegu on ühe võistluse eelarve 80 000 krooni ringi, sõitjaid on stardis keskeltläbi 100 ekipaaži. 40 000 - 50 000 krooni laekub stardimaksudest, ent ülejäänud summade leidmine on juba praegu paras peavalu," märkis Parts suurtele korralduskuludele viidates.
Veel lisas Parts, et ainuüksi kiirabi tund maksab 500 krooni, ning võistlusel peaks olema vähemasti kolm kiirabibrigaadi. "Lisaks 10-12 tundi kohal olevale kiirabile tuleb teha kulutusi teede taastamiseks, maksta tasu kohtunikele. Kõik on seotud kuludega," selgitas Parts.
Kurikate vahel tiirutamine VS teine liiga
Eesti Autospordi Liidu peasekretär Arno Sillati sõnul on tendents rahvaralli lähenemisest sportrallile positiivne. "Selgelt on inimestel enam huvi kiire sõidu, kui kurikate vahel kurnimise vastu. Algõppena ja miks mitte ka teatud rahvaspordiürituste programmi sobib see küll. Kuid rahvaralli liigub ilmselt kiirema sõidu suunas," märkis Sillat.
"Leian, et teatud rahvaralli lõhenemine pole õige. Teine liiga on läbikäidud etapp," lausus Aivar Parts. "Samas ei tohiks kritiseerida nn. kurikate vahel tiirutamist. Lõuna-Eesti teedevõrk lubab ja võimaldab korraldada teistsuguseid rahvarallisid, las need täiendavad teineteist. Kedagi ju ei sunnita võistlema," selgitas Parts ja lisas: "Minu arvates senist rahvarallit kaheks ajada ei ole õige, asjad ei hakka toimima."
Ühe võimaliku lahendusena näeb Tarvo Saar muuta karikavõistluse arvestusse minevate etappide arvu. "Praeguse N-1 asemel võiks olla näiteks N-3. Kes ei taha kurikate vahel sõita, ei pea seda tegema, kes ei taha "metsas" sõita, saab kurikate vahele minna. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, aga kahte sarja looma hakata ei ole kindlasti mõtet," lausus Tarvo Saar, kes on rahvarallisid näinud nii sõitja kui ka korraldaja pilgu läbi.
"Usun, et vahepealne võistlusklass võib tõepoolest mõningad augud täita, kuid kardan, et see kahandab rahvaralli populaarsust ja ala jääb jälle unustuse hõlma," märkis rallisõitja Martin Rauam.
Rauami sõnul tuleks luua kindlad kriteeriumid sõitjatele ja nende oskustele, et kaoks tänane olukord, kus sportrallit võib sõita igaüks. "See kahandab sportralli mainet, kui sõita saavad absoluutselt kõik, kes osavõtutasu ära maksavad. Litsentsi saamine ei tohiks olla nii lihtne, kui see on täna."
"Sellise vaheklassi esimene nõue peab olema ohutus! Turvavarustus peab olema kaasaegne ja kohustuslik. Ja tänased monstrum 4 WD autod peab minu arvates tehniliste tingimustega ära piirama, kuna rahvaralli auto pole enam "rahvaralli auto“, kui ta on võimsam, kui päris autorallis kasutatavad. Rahvaralli auto peab olema odav, ohutu, töökindel, õpetlik ja kättesaadav," lausus Martin Rauam.
Kui Sillati teatel on vara rääkida nõndanimetatud teise liiga loomisest, siis Priit Pallo (EAL) on märkinud, tulevaks hooajaks plaanitakse luua standardklass. "Oleme pidanud mitteametlikke arutelusid ning ilmselt loome järgmiseks hooajaks standardklassi, kus nõutakse spetsiaalset turvariietust, turvavöösid ning tulekustuteid," lausus Pallo SL Õhtulehele antud usutluses.
Turvalisus kaalukausil
Eesti Autospordi Liidu ülesanne on tagada võimalikult suurem ohutus nii sõitjatele kui ka kolmandatele isikutele. Selle tagamiseks kaks teed - ohutumad (loe: aeglasema kiirusega, keerulisemad trassid) ning sõitja individuaalne ohutusvarustus. "Esimesega on seni olnud asjad korras. Kiiruskatsetel on kiirus piiratud mitmesuguste meetmetega," märkis Sillat.
"Palju kära on tekitanud see, et pea igal võistlusel on mõni "katus" - konkreetseks põhjuseks on rahvaralli muutumine arvestatavaks spordialaks, kus heideldakse tõsiselt sekundite nimel ja eks juhtub ka apsakaid," sõnas Tarvo Saar.
"Enamuses räägitakse lisakatsete ohutusest - kuid kas on ohutu sõita lisakatsetel kurikate vahel ja pärast seda ülesõitudel järgmisse AKP -sse jõudmisel tugevalt lubatud sõidukiirust ületada?"
"Kõik kes omal tänavu "katuse muruseks" on saanud, ei ole alaga tegelemisest loobunud, vaid sõidavad edasi. Ning see, et keegi avariides viga pole saanud, näitab ilmekalt ka rajameistrite tugevat tööd - avariikohtades on kiirus olnud ohutu. Ohtlikkuse koha pealt ei saa kindlasti märkimata jätta, et ohutum on sõita rahvarallil kolm kilomeetrit kiiruskatset, kui igapäevaselt Tallinna linnaliikluses," märkis Saar.
"Tänaval on tõesti ohtlikum liigelda," kinnitas ka Aivar Parts. "Väljasõit rajalt ei ole aga nii ohtlik, kui seda on teise liikuva objektiga kokkupõrge. Leian, et rahvarallid senisel moel ei ole võistlejaile ohtlikud."
Aivar Partsi sõnul on paljud rahvarallidel osalejad ise turvalisuse parandamisele tublisti kaasa aidanud: "On näha, et sõitjad näevad üsna palju vaeva, et ohutust kindlustada. Samas ma olen seda meelt, et lubataks puuriga sõita (ohutus e. turvapuur - toim.). Vene ajal lubati näiteks ka sportautodega rahvarallidele," märkis Parts.
Sportrallis kaastegeva Veljo Vainokivi arvates peaksid rahvarallis olema selgelt määratletud piirangud auto kiiremaks arendamisel. "Turvanõuetes ei saa aga olla leebemat suhtumist. Olen nõus, et tool või kombe võivad olla aegunud homologeeringuga, aga need peavad olema terved," lausus Vainokivi, kelle sõnul võiks turvapuuri nõuet tõsiselt kaaluda.
"Ohutuspuurid on seni tõesti puudu," tunnistas ka EAL-i peasekretär Arno Sillat. "Eks rahvaspordi komitee annab oma mõtted, kuid isiklikult mulle tundub, et selle kohustuslikuks tegemisega peaks veel ootama. Kes soovib, võiks endale selle sisse ehitada. Idee on ju ikkagi oma tänavaautoga võistlemine. Puuriga auto ei ole aga enam tänavaauto," lausus Sillat.
Rahvarallist sportrallisse läbi vaheliiga?
"Ei kiirustaks teise liiga avamisega. Rahavarallist on välja kasvanud ja tuleb jatkuvalt sportrallisse uusi tulijaid, seega on arenguvõimalused kõigi ees lahti," lausus Sillat.
Rahvarallidel noorteralli arvestuses ning sel aastal ka sportrallidel osalenud Jaan Mölder juniori arvates oleks teise liiga tekitamine suhteliselt mõttetu. "Selles liigas sõitmine oleks enamvähem sama kallis kui õiges sportrallis. Kui on juba finantsi, et selline vastav auto ehitada, siis ma arvan, et ei ole mingi probleem ehitada endale esialgu veidi tagasihoidlikum E-rühma auto," lausus Mölder junior.
"Minu arvates tuleks ära kaotada täpsuslõigud, kuna need rikuvad paljude tulemuse tihti ära ja neil ei ole mingit pistmist sõiduoskusega. Aga üldiselt on rajad hakanud muutuma palju paremaks. Viimasel Viljandi rahvarallil ja Suverallil olid juba päris nauditavad katsed, mis meenutasid mõnest küljest juba sportrallit," ütles Jaan Mölder junior.
Täpsuslõikude kohta avaldas oma arvamuse ka Aivar Parts: "Need peaksid kuuluma orienteerumise juurde. Rahvarallis ei peaks molutamisi olema."
Rahvarallil Mulgi Sügis VIP-autoga rajal sõitnud Martin Rauami sõnul nõuab sportrallisse minek oskusi, mida senistelt rahvarallidelt just kamaluga kaasa ei anta. "Kindlasti on varakult autorallisse tulek mõnes mõttes isegi parem, kuna siis saab sõita samadel radadel, millel tipud kihutavad, kogemusi omandada ja võrrelda ennast Eesti kiireimate pilootidega. Teiselt poolt jälle tagumiste kohtade eest võideldes, pole motiveeritus nii kõrge ja vahetu võistluspinge kipub hajuma," lausus Rauam.
Sel hooajal noorterallis 38 punktiga liidripositsiooni hoidva Ott Tänaku arvates oleks teise liiga loomine väga tervitatav nähtus. "Midagi sellist võiks olla küll, sest kui sa sõidad kurikate vahel, kus on keskmine kiirus 30 km/h ja sa pead minema sõitma sportrallit, kus on keskmine kiirus tavaliselt üle 100 km/h, siis selle sportralliga harjumine võtab päris kaua aega," märkis Tänak. "Teise liiga loomine oleks hea idee! Isegi võtaks nendest võistlustest osa," lisas noor saarlane.
Sportrallis Mitsubishi Lanceril võistleva Kert Uusi hinnangul tasuks teise liiga loomise peale tõsiselt mõelda: "See oleks igati mõtekas, sest siis saaks õppida just seda täpsust, mida võidusõiduauto juhtimisel tarvis läheb."
"Praegused rahvarallid on ju ikka päris hullud, kiirused suured, inimeste elud ohus, nendel autodel pole isegi turvakaari. Minu arvates tuleks rahvarallidega midagi ikkagi ette võtta," lisas Kert Uus.
Tõnu Sepp, kes seni rahvarallidel Lada Samaraga võistelnud, hindab vaheliiga loomise mõtet positiivseks. "Isiklikult olen kahe käega selle poolt! Kuna omal ka plaanis kaugemas perspektiivis sportlikku välja jõuda, siis see nn. standardklass oleks ideaalseks stardipakuks: saaks õppida läbi eeltutvumise legendi koostama, hiljem seda kasutama ja pikemaid katseid sõitma."
"Minu nägemuse järgi peaks nn. vaheklassis olema nõutud turvapuur, istmed - rihmad (võiksid olla aegunud homologeeringuga), korralikud kiivrid, suur tulekustuti ja kombinesoon. Samuti peaksid kruusarehvid olema lubatud," lausus Sepp. "Katseid võiks olla, ütleme kuni 50 kilomeetrit, eeltutvumisega. See oleks ideaalne "odava" autospordi harrastamiseks," lausus Sepp.
Nii sõitja kui kaardilugejana autospordi hingeelu tundev Silver Kütt on sama meelt, et aeg nn. teise liiga loomiseks on küps. "See oleks kindlasti mõistlikum, kui oleks teine liiga," märkis Kütt.
"Autod võiksid olla torudega ja turvavarustusega, nagu E-rühm, kuna muidu pole minu arust reaalne neid tänavaautosid puude vahele lubada. Distants võiks poole lühem olla, kui sportrallis. Peaasi, et saaks kiiremini sõita, kui praegu," avaldas Kütt arvamust.
Veel lisas Kütt: "Teine variant on muidugi, see, et teha sportrallisse eraldi klass. Seal saab aga ilmselt probleemiks, et nö.standardautod ei pea seda valu vastu!"
"Mis puudutab Moskvich liigat, siis sellest võiks küll välja areneda ka sportlik pool," lausus Arno Sillat üha kasvava võistlusklassi kohta. "Miks mitte analoogiliselt veoautode klassidele luua turvapuuride jms varustusega Moskvichide klass? Sportliku poole peal võiks veidi rohkem tegemist ja seega ka kiiremat sõitu lubada," sõnas Sillat.
"Kuid, nagu öeldud, asjaga tegeleb oma komitee, kes on ka sõitjate soovidele ja tahtmistele lähemal," võttis Sillat teema kokku.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
