Eesti Autospordi Liit saab tänavu saja-aastaseks. 1924. aasta 31. juulil registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogu poolt Eesti Autospordi Liidu eelkäija Eesti Autoklubi põhikiri.
1924. aasta 22. augustil toimus Eesti Autoklubi (EAK) esimene peakoosolek Tallinnas aadressil Pikk tänav 42 asuva Ühisklubi ruumides. Samal koosolekul valiti ka esimene Eesti Autoklubi juhatus järgmises koosseisus: Jüri Radik, Julius Johanson, Juho Jeets, Jaan Zimmerman, Johan Jürgenson, Eduard Aunin ja Paul Lepper.
7. juunil 1925. a. korraldas EAK oma esimese võistluse, ühe kilomeetri võidusõidu autodele ja mootorratastele Tallinna lähistel Raudalu maanteel.
6. juunil 1926. a. esitas klubi juhatus Prantsuse vabariigi saadikule, raha- ja välisministeeriumile palve, et nad toetaksid oma soovitusega EAK vastuvõtmist Rahvusvahelisse Autoklubide Liitu.
1927. aasta 13. oktoobril Pariisis toimunud peakoosolekul võeti Eesti Autoklubi Association Internationale des Automobile Reconnus ehk Rahvusvahelise Autoklubide Liidu liikmeks, esialgu kaheaastase katseajaga. Kaks aastat hiljem (12. oktoobril) võeti EAK lõplikult vastu Rahvusvahelise Autoklubide Liidu, mis on nüüdse Rahvusvahelise Autoliidu FIA eelkäija, liikmeks.
1941. aasta aprillis saadeti EAK-le Kehakultuuri ja Spordikomitee poolt kiri, milles teatati, et vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusele kuuluvad likvideerimisele kõik enne ENSV konstitutsiooni jõustumist asutatud ühingud ja nende liidud. Eesti Autoklubile tehti kohustuseks kõik varad anda hiljemalt 15. aprilliks 1941 ENSV Auto-Mootorispordi Klubile.
Alanud Teise maailmasõja tõttu lükkus aga Auto-Mootorispordi Klubi loomine edasi ja Rahvakomisaaride Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimehe käskkirjaga sai VAMK oma sünnidaatumiks 16. november 1944. Aasta hiljem, 24. juunil korraldas uus klubi oma esimese auto-motovõistluse, 1 km kiirusvõistluse Tallinna lähistel Tartu maanteel.
1960. aastal moodustati Eesti NSV Auto-Mootorispordi Föderatsioon, kuus aastat hiljem läksid nii auto- kui mootorrattasportlased lahku ja eluõiguse said Eesti NSV Autospordi ja Eesti NSV Mootorispordi Föderatsioonid.
19. novembril 1988. aastal toetati autospordi aktiivi konverentsil Eesti Autospordi Liidu loomist. Sama aasta 18. detsembril kinnitati EAL-i põhikiri. 11. oktoobril 1991 võeti EAL Rahvusvahelise Autoliidu FIA liikmekandidaadiks ja 10. oktoobril 1993. a. sai Eesti FIA ja FISA täieõiguslikuks liikmeks, omades Rahvusliku Autoklubi staatust.
EAL on FIA poolt volitatud ainupädev autospordi esindaja Eesti Vabariigi territooriumil. Eesti Autospordi Liit on Eesti Olümpiakomitee liige alates 21. novembrist 2001.
Vaata lisaks:
www.autosport.ee