Sillat: Kvaliteetne ajamõõtmine on kohustuslik

Sel suvel muretses Eesti Autospordi Liit (EAL) kvaliteetsed ajamõõdusüsteemid nii ringraja kui autorallide jaoks. Hooaja jooksul on süsteem juba kasutust leidnud ning esimesed testid läbinud.

"Seadmed olid suhteliselt kallid ja need liisiti," selgitas EAL peasekretär Arno Sillat. "Kokku läksid seadmed maksma umbkaudu 800 000 krooni. Rallide oma on odavam, ringraja oma kallim," märkis Sillat.

On kuulda olnud, et süsteemi rentimine tehakse meistrivõistluste etappide korraldajatele kohustuslikuks. "Ajavõtt käib autospordi juurde ja kvaliteetne ajamõõtmine on korraldajatel kohustuslik. Rahvaspordiüritustele süsteemi kasutamist kohustuslikuks ei tehta, kuid võimalus on loodud. Ringradadel saab see aga kindlasti kohustuslik olema," selgitas Arno Sillat.

Augusti lõpul toimunud Vasalemma rallikrossil oli uus süsteem juba kasutusel ja seal tuli välja juba kurb tõsiasi, et veoautodel ajamõõtmine ei toimi.

"Kuna võtsime Vasalemma sõitu prooviüritusena, siis tagavara variandina toimis ka vana nö. käsitsi kelladega ajavõtt. Kõige paremini meil asjad ei tegelikkuses ei sujunud. Andurid paigaldasime kõigile autodele salongi sisse - käigukangi juurde või kõrvalistuja koha peale. See mida kartsin, osutus tõeks - krossiautod vastupidiselt ringraja omadele, on kõrgemaks tõstetud ja põhjaplekid vägagi erinevate paksustega," selgitas ajavõtu operaator Asper Leppik ilmenud muresid.

"Signaal anduri ja luubi (kaks juhet stardi-finiši sirgest 6 meetrit edasi - toim.) vahel oli enamus autodel vägagi nõrk. Näiteks eelsõitudes kahel autol aegu minu arvutisse üldse ei jõudnud!"

"Seega nende sõitude ajad võeti vana süsteemi järgi. Ilmselt tuleb neid tulevikus ikkagi hakata kapoti alla paigaldama, kuid siis on nende lõhkumise oht vägagi suur. Suurimaks probleemiks ongi see, et signaal anduri ja luubi vahel vajab nö. silmsidet! Salongi anduri paigaldust saaks kasutada tagavara variandina," möönis Leppik.

Seni kasutati rallidel ajamõõduks Soomest või Lätist renditavaid süsteeme. Nüüd aga rendib EAL ajamõõduvahendeid võistluste korraldajaile paika on pandud rendihindadega. Rallil on seadme rendihind 12 000 krooni ürituse kohta ja ringrajaüritusel 7500 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Ralli- ja autokrossis on hinnad pisemad, samuti rahvaspordiüritustel.

Lisaks korraldajate rahakotile paraja põntsu andva süsteemi kasutamisele võtuga suurenevad ka võistlejate kulud, sest transponderi rent on tasuline. Päeva hind võistlejale on 100 krooni (ka treeningpäevadel on autod varustatud anduritega). Lisaks hakatakse võistlejailt nõudma nn. transponderi kinniti olemasolu, mis peab olema paigaldatud autosse enne selle esitamist tehnilisse komisjoni.

Transpondereid paigaldab ja korjab kokku ajasüsteemiga kaasas olev meeskond. "Iga sõitja saab endale ka meie poolt protokolli ja stardiaegade võrdlused, mis on transponderi rendi hinna sees," selgitas Arno Sillat.

Ringrajasüsteemile on teadaolevalt juurde soetatud ka "jooksvate aegade tulemuste vaatamine". See on süsteem, mis tekitab ühele televisoonikanalile aegade tabeli, kus saab jälgida võistlejate tulemusi. "Päris F1 see ei ole, kuid me liigume edasiarenemise suunas," märkis EAL-i peasekretär.

"Minul on süsteemi igati positiivne suhtumine," kommenteeris transponderi kasutuselevõttu ERK 2500 klassi Eesti rallikrossi meister Haiti Arendi. "See hoiab ära igasugused vaidlused. Kui saaks niikaugele, et rallikrossidel saaks boksidest reaalajas tulemusi vaadata ja neid koheselt analüüsida, siis see lisaks veelgi väärtust. Mida rohkem asjad kaasaegsemaks lähevad, seda parem," sõnas Arendi.

Rallidel kasutatav süsteem aga vajab praegu veel väga palju inimfaktorit. Ajad nn. keskserverisse automaatselt kokku ei jookse, kuid selline liides loodetakse ise välja töötada. Rallide süsteemil puudub autodele paigaldatav andur ning võistlejad ka ajamõõdu jaoks midagi juurde maksma ei pea.



Autodele paigaldatavad transponderid. Autori foto