| Kas pooldad monorehvi nõuet Eesti autoralli meistrisarjas? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Eesti > Ralli-Tauria on üks mootorispordi muuseumi pärlitest |
 |
Ralli-Tauria on üks mootorispordi muuseumi pärlitest
Alates käesoleva aasta aprillist on MOMU mootorispordi Muuseumis eksponaadina väljas restaureeritud ralliauto ZAZ Tauria. Eestis ehitatud võistlusmasin on vaieldamatult muuseumi üks pärlitest.
MOMU eestvedaja Arno Sillat ütleb, et see auto on üks neist, mis sõidab n-ö B-grupi lainel ja pärineb ajast, mil Nõukogude Liidus hakkasid tulema triikraua kujulised autod. "Algul olid kolmemahulised autod. Siis tulid 2-mahulised autod: VAZ 2108, ZAZ Tauria, hiljem Moskvitš 2141 ja 2146 IŽ. Esimesena tegi B-rühma auto uue kontseptsiooni peale Stasys Brundza. Auto kandis nime Eva. Esimene 08, millega ta sõitis paaril rallil nulli. Eestis võeti vastu otsus, et ei minda sama teed, ehk siis mitte 08 peale ei hakatud tegema, aga otsiti n-ö järgmine."
Sillati kinnitusel saadi kokkulepe Zaparožje tehasega, kus olid Tauria n-ö eelseeria autod olemas. "1986. aastal tuli Eestisse kolm eelseeria autot, kõik raaminumbriga alla saja. Pildistamiseks kõigepealt. Eesti Reklaamfilmis tehti nendest reklaampildid tulevaste Avtoexpordi reklaamprospektide ja plakatite jaoks. Kokkuleppel jäeti autod siia, et nendest tehakse B-rühma autod Kalle Keele juhtimisel ministrite nõukogu autobaasis. Juunis sai Kalle Keel autod ja septembris oli Jalta ralli start Krimmis. 3 kuud! Kolme kuuga tehti valmis keskmootoriga B-rühma auto."
Arno Sillati hinnangul ei jää tollane B-rühma auto oma kvalitatiivsete omaduste poolest kuigipalju alla tänapäevastele WRC-autodele, mis on täis elektroonikat, aga mille võimekus on ligikaudu sama. Ta põhjendab: "Kui vaadata sellegi auto näitajaid - kaal umbes 500 kilo ja 200 hobujõudu. Võrdluseks suures B-rühmas Lancia 500 kilo ja 700 hj."
Autod tehti valmis ja ees seisis asfaldiralli Krimmis. "Ühed andmed ütlevad, et 3 autot läks Krimmi, kusjuures mitte ükski neist ei olnud praktiliselt meetritki sõitnud. Teised allikad ütlevad, et kaks autot läks kohale - üks olevat testimisel juba katki läinud ehk sõideti puruks. Raske öelda. Igaljuhul Krimmi mindi, vähemalt kahe autoga."
"Esimese asjana, kas testikatsel või läbisõitmisel purunesid poolteljed. Konstruktor Kalle Keel, vana vormeliehitaja, oli need dimensioneerinud oma vormeliehitamise kogemusega. Kogu vedrustust oli muudetud," räägib Sillat. Standardautost olid alles uksed, katus, esiklaas ning kuigipalju ka kandevkeret. "Sel on Lada VFTS-i mootor, hinnanguliselt kuni kakssada hj. Stendis ise näinud ei ole ühtegi 200 hj mootorit. Võib uskuda, et peaaegu 200. Avtoexport finantseeris nende mootorite ehitamist. Sinna osteti ju Läänest asjad sisse, Mahle kolvid näiteks."
Kuidas selline ralliauto muuseumisse jõudis? Arno Sillat sõnab, et tegelikult on autosid muuseumi valduses koguni kaks ning need on sinna tulnud keerulisi teid pidi: "Teadsime, et 2 tükki on alles. Otsisime. Leidsime. Mõlemad olid Eestis olemas, aga jäljed olid ebamäärased. Ühe saime kätte, õigemini see deponeeriti meile ligi 20 aastat tagasi. Oli väga rape. Ei olnud liikuv. Teine oli rallimees Jouni Papuneni käes. See oli 2003. aastal EOS-i rallil näitusel väljas. See on nüüd see auto."
Praegu Ellamaa vanas elektrijaama hoones näitusel oleva võistlusauto taastamisprojektiga tehti algust 5 aasta eest. "Ainus piirang, mis oli, et modelleerimine käib küll kaasaegsete programmidega, aga et tuleb arvestada ja kasutada omaaegseid materjale või analooge. Sellel on Bilsteini amordid all, mis olidki omal ajal planeeritud alla. Raide Ets laenas tollal Ronal Racingu veljed ja Bilsu amordid alla. Muidu oleks pandud topeltamordid, nagu tollal kombeks oli. Ehk siis kodumaiseid amorte oli 2, seal kus Bilsusid oli 1."
"Meil oli just lõppenud Tallinna Tehnikakõrgkooli ehk siis endise TEMTiga esimene töö oli Estonia 9 taastamine nende praktikabaasis Siidisaba tänaval. Ja siis Tallinna Tehnikakõrgkool otsis uut väljundit. Leidsime, et selline tõsine ja keeruline ülesanne on just see, mis neile sobib. Tudengid saavad teha reaalselt tööd; madalama kursuse tudengid teevad metalli, klaasplasti, võtavad lahti ja panevad kokku. Ja kõrgemad kursused projekteerivad. Projekteerimisülesanne sai muuseumi poolt vormistatud niimoodi, et arendada see auto tagaveolisena lõpuni. See, mis Kalle Keelel jäi pooleli. Pooleli jäi see sellepärast, et 1986. aastal pärast seda, kui Henri Toivonen surnuks põles, keelas FIA B-rühma ära. 1987. aastal enam B-rühma ei olnud ja ei olnud mõtet seda autot edasi arendada. Seda tehti selleks, et liidu koondisel oleks Lada VFTS-i asemel uus. Oli lahtine, kumb jõuab, kas Brundza oma 08-ga ette või jõuab see. Üks kahest valituks siis koondisele välja. Võimalik, et mõlemad. Tõsiasi on see, et mitte kumbki autodest ei jõudnud homologatsioonini. See ZAZ oleks S-rühmana läinud."
"4 aastat, 52 tudengit ja 15 diplomiprojekti on selle auto sees," jätkab Sillat. "Seega põhimõtteliselt nagu Toyota Gazoo meeskond on töötanud selle auto kallal. No ütleme WRC meeskond. Nüüd on see auto kiire, püsib teel." Sillat möönab, et lõppkatsed on selle autoga veel tegemata. "Kiirusel 150 see auto vanasti teel ei püsinud, siis hakkas hüppama. Tagaots on raske, esiots on kerge. Poolteljed olid maa suhtes nurga all. Oli iseärasusi - nagu auto nina natuke tõusis ja natuke üles viskas, siis tekkis kohe moment, mis seda autot hakkas kangutama. Nüüd peaks need vead kõik olema kõrvaldatud. Kinemaatika ja kõik see on paigas, sest programmidega saab modelleerida. Fakt on, et esiots on kerge. See oli, on ja jääb. Paak ja radiaator viidi ette. Natuke muudeti seda raskusjaotust, aga mitte märkimisväärselt."
Kalle Keelel oli omal ajal planeeritud ZAZ 1102 kerel baseeruv ralliauto ka neljarattaveolisena, nagu Peugeot 205. "Kui esimesed katsetused oleksid olnud edukad, siis olekski hakatud tegema n-ö homologeerimise seeriat, tõenäoliselt neliveolisena. Tagaveolisena ei oleks olnud mõtet sellega kuhugi välja minna."
Vt ka 2015. a ilmunud lugu: Taastatakse Eestis ehitatud haruldast ralliautot
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
