rally.ee ... > Ken Järveoja: On mõnus, kui kogu aeg kiirus on peal ja kõik tuleb hästi välja

Aktuaalne | Uudised | Fotoalbumid | Foorum

	Võistlused

	Autoralli

	Rallisprint

	Rallikross

	Autokross

	Superkross

	Rahvakross

	Rahvaralli

	Rahvasprint

	Jäärada

	Meedia

	Uudised

	Artiklid

	Intervjuud

	Online intervjuud

	Fotod

	Kalender

	Dokumendid

	Ankeedid

	Juhendid

	Profiilid

	Võistlejad

	Kuulutused

	Sõidukid

	Varustus

	Varuosad

	Varia

	Rehvid / veljed

	Viited

	Vaata viiteid

	Päevapilt

	Küsitlus

Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks?

Jah

Ei oska öelda

Vasta | Tulemus

	Teata meile

rally.ee lugeja saab sündivate uudiste kohta ise vihjeid anda:

E-posti aadress:

Saada teade

Partnerid

rallifotod.eu


Rando Aav 25. mai 2017 20:52	Loe kommentaare (0) Trüki lehekülg

Ken Järveoja: On mõnus, kui kogu aeg kiirus on peal ja kõik tuleb hästi välja

Lõuna-Eestist pärit Ken Järveoja on ralliautodes kaardilugeja ametit pidanud juba 12 aastat. Tänaseks on MM-rallidelgi võistelnud 34-aastane mees oma kogemuste poolest hinnatud kaardilugeja. Ka ta ise ei kahtle oma oskustes ning ütleb, et on Eesti mõistes tippkaardilugeja.

Kuidas sai alguse sinu tee autospordi juurde, kaardilugejaks?

Hakkasin sõitma 2004. aastal. Esimese ralli tegin kaasa oma isaga, Tarmo Järveojaga. Tallinna ralli oli, saime 2 katset sõita. Põhiline karjääriosa hakkas 2005. Ka isaga. Sõitsin kuni 2007. aastani temaga.

Sealt edasi võistlesin Aigar Pärsiga, 2007. aastal Eestis ja juunior WRC-sarjas. Vahetult enne seda, 2004. aastal hakkasin koostööd tegema Sander Pärnaga, hakkasin ka talle kaarti lugema. Sellest kujunes pikaajaline koostöö. 3 aastat lugesin Gustav Kruudale kaarti. Ühel rallil olen Roland Poomi kõrval olnud ja nüüd Harju rallil jälle. Rallidel olen kaarti lugenud veel Martin Kangurile ja testinud mõned korrad Karl Kruudaga.

Kui heaks kaardilugejaks ennast pead?

Piisavalt heaks. Eesti mõistes olen kindlasti tippkaardilugeja. Välismaa mõistes... kui ma nüüd ei eksi, 16 WRC-rallit on sõidetud, mõned ERC-d ka. Pean end kogenud kaardilugejaks. Aga kui heaks ma end pean? Ei oskagi öelda. Pean ennast heaks. Tunnen, et saan sellega hakkama. Kogemustepagas loeb.

Kas kiiruslegendi oled lugenud vaid eesti keeles?

Mitte ainult. Ka inglise keeles. Sandrile R5 autos mõnel testil ja Will Butlerile kaks korda trennis. Koolis olen inglise keelt õppinud ja probleeme pole. Inglise keelset loed sama moodi nagu eesti keelset. Natuke tahab harjumist saada. Ühtegi rallit pole lugenud, aga usun, et saaksin hakkama.

Kas ja kui palju teed lisamärkmeid legendi?

Väga märkmeid ei tee. Panen kõik selle kirja, mida ütleb mulle sõitja. Nii palju märgin ära, mis on vajalik. Kõik, mis on legendiraamatus vajalikud kastid. Lisamärkmeid üldiselt ei tee. 12 aastat olen ilma hakkama saanud ja ei tunne vajadust. Osadel kaardilugejatel kindlasti on vaja ja siis tuleb neid kasutada, kui see on abiks.

Kas apse on ka ette tulnud?

Pisemaid ikka on olnud. Kellel ei oleks? Võin julgelt öelda, et aasta oli 2010, kui oli üks suuremaid apse. Sander seda tähele ei pannud. Tol hetkel sõitsime Sandriga. Olin haige või midagi. Kaks ööd üldse ei maganud. Teisel päeval lugesin reaalselt vasaku paremaks. Oli vasakkurv, ma ütlesin parem. Ma ise sain aru, et ütlesin valesti, aga see oli näha-koht ja Sander sõitis ilusti ära. Küsisin lõpus temalt, et kas sa said aru, et ma lugesin valesti. Ta ütles, et ei saanud. See on asi, mida ma tean, kus olen eksinud.

Ühte mäletan väga hästi 2007. aastast. Aigariga olime Sardiinia rallil. Jäin legendis natuke maha, kuna meil oli seal mingid probleemid. Siis ta aitas mind kohe kaasa ja saime hakkama. Sama mure oli esimesel ralliaastal, kui isaga sõitsin. Jäin ühel Lõuna-Eesti rallil - isegi tean täpselt seda kohta - jäin korraks maha. Isa ütles: edasi! Rohkem ei ole selliseid muresid mul enda karjääri jooksul olnud.

Eksimused on selles suhtes head, et sa õpid nendest. Kui need ei ole karmid õppetunnid. Mul on siiamaani hästi läinud.

Kui palju legendiga tööd teed pärast seda, kui rada kirja on pandud?

Nii palju, teen, et parandan need parandused ära, mis on juba legendi kirjutamise päeval tehtud. Oleneb palju sõitjast. Kui on video vaatamine, siis need parandused tuleb teha, mida teeme koos videodest. Sellest ei pääse.

Et heaks kaardilugejaks saada, tuleb kindlasti kõvasti vaeva näha ja sisevideosid vaadata. Nii enda omasid kui ka teisi. Analüüsida. Kui saavutad selle, millega sa ise oled rahul, ehk siis oled tööd teinud ja midagi saavutanud, võid natuke lõdvemalt lasta, et sa tead, et sa oskad seda. Aga iga kord, kui lähed uuele rallile, tuleb võimalikult palju sisevideosid vaadata. See tuleb kasuks. Sõltub ka, mida sa tahad - kas teed selgeks õppida enda jaoks või sind rohkem huvitab see pool, kuidas keegi loeb ja miks ta nii loeb.

Kui ma Sandriga sõitsin, vaatasin enamuse rallidest mitmeid katseid läbi. Et ennast kuulda, kuidas ma loen ja analüüsida. Olen vaadanud vanemaid videosid ja olen järeldanud, et olen ise ka muutunud oma rütmiga. Koguaeg arenen. Siiamaani! Uued sõitjad, siis on jälle vaja midagi teistmoodi teha. Eestis, ma tunnen, et saan hakkama. Siin ma olen nii palju sõitnud. Kui välismaale minna, siis võistlusnärvi on rohkem sees. Kui start antakse, siis väga rohkem ei muretse. Teen oma tööd.

Mis on kaardilugeja töö juures keerulisim?

Kui MM-rallist rääkida, siis minule on kirjutamispäevad alati kõige väsitavamad. Kui sõit läheb lahti, siis on lihtne. Rütmi leidmine on oluline. Minu tugevus ei ole selline reeglite teadmine kohe paugust peast. Enamust asju ma ikka tean, aga mõnikord võib olla pisiasi, mis kohe pähe ei tule. Siis kas vaatan järgi kiirelt või helistan kellelegi. Tähtis on see, et lõpuks karistada ei saa. Siiamaani olen kõigega hakkama saanud.

Kas autos hirmu oled tundnud?

Olen. Aga mitte sõitmise ajal. Kui crash on tulnud. Konkreetselt üks kord, kui Karl Kruudaga oli meil treening, oli suurem avarii. Kui tuleb selline inimesest mitu korda jämedam puu vastu, siis korraks ikka tekib hirm. See oli ainus kord, kui mul oli tõsine hirm.

Milliseid katsed meeldib lugeda?

Mulle meeldib kõike. Pigem kiire ja tehniline, kus on selline mõnus rütm. Mäletan hästi, Latgale rallil 2011 Sandriga sõitsime Subaruga väga hea aja. Ivars Vasaraudzis ja Georg Gross olid WRC-autodega. Ma ei mäleta, palju see vahe lõpuks jäi, aga kõik kiitsid meid. Too oli katse, kus ma tundsin, et me sõitsime väga kiiresti. Koguaeg oli selline mõnus rütm ja hüppasid ühest kurvist kuidagi teise, aga see kiirus oli väga suur. See oli nauditav! Siis oli mõnus.

Pole tähtis, mis katse see on. Vähemalt minu puhul on see, mul jääb tunne, et mina olen see, kes loeb noote. Ja sõitja on see, kes mängib pilli selle järgi. Vahepeal on selline tunne, et sina oledki dirigent, kes paneb sõitjat niimoodi sõitma. Muidugi tema teeb selle töö kõik ära. Aga mul jääb selline tunne ja see on ülimõnus, kui jõuad finišisse ja kogu aeg kiirus on peal ja kõik tuleb hästi välja.

Kui keegi tahab saada kaardilugejaks, millest ta peaks pihta hakkama?

Hirmu ei tohiks tunda. Peaks olema sõitja, kes teda kõrvale tahaks võtta! See on eriti raske juhus, kui mõlemad on algajad. Oletame, et kui sõitja on piisavalt hea, siis kaardilugejaga tuleb metsa minna. Sõita. Vaikse hooga. Vaadata, et kui saab juba hakkama, siis võib asja saada. Ise peab tahtma ja peale hakkama! Kui on küsimusi, võib vabalt alati ka minu poole pöörduda.