Soomlane, kes sõitis end eestlaste südamesse. In memoriam: Sampsa Junnila

14. veebruaril meie hulgast lahkunud Sampsa Sampsa oli pärit Kesk-Soomest Rantasalmest. Ta tegi oma debüüdi Soomes 1981. aastal autorallil Jyväskylän suurajot. Viimast korda võistles ta aastal 2010. Sampsa Junnila ainsaks üldvõiduks jäi esikoht 1988. aasta Old Toomas rallilt.

1988. aastal said Nõukogude Liidus esmakordselt rallile võistlema tulla kapitalistlike riikide autosportlased. 21. mail algas Tallinnast Old Toomase ralli, kus lisaks kohalikele tippudele olid osalemas põhjanaabrid lääne tehnikaga. Kui plakatitelt ja postritelt vaatas vastu Mika Kelkkaneni auto, siis rallil tõusid tähelepanu keskpunkti hoopis Sampsa Junnila – Timo Tuominen. Mehed osalesid samal aastal Tehumardi rallil null-autoga. Ka hiljem jõuti veel mitmeid kordi Saaremaale kui ka teistele Eestis toimunud autorallidele.

Läbi aastate käis Sampsa Junnila mitmeid kordi siinsetel teedel kiirust näitamas, tõsi – 1988. aasta Old Toomas Rally esikohta ja Sellega kaasnevat tähelepanu enam ei saavutatud. Kuid tee rallieestlaste südameisse oli vallutatud.

Hooajal 2004 saadi klassis A, E 2000 kolmas koht. Sisuliselt osales ta aastail 2003 ja 2004 Eestis. Oma viimased rallistardid tegi Junnila samuti Eestis, kui 2009 osales nii Mulgi rallil kui ka Saaremaal rallil. Viimaseks jäi Tallinna ralli aastal 2010, kui Mitsubishi Lancer Evo 3 roolis saavutas Sampsa Junnila 25. koha, omas masinaklassis oli ta neljas.

Meenutame vahvat soomlast tagasivaatega ning tekstiga raamatust "Eesti autoralli ajalugu", mille teises osas on pikemalt kirjeldatud Old Toomas Rally juhtumisi.

Lõpuks saadi autoralli "Tallinn 88" kalendrisse kantud rahvusvahelise nimega "Old Toomas Rally 1988". Toimumisajaks määrati 21. mai 1988. Oli täitunud lubadus tuua raudse eesriide taha uuemat lääne tehnikat. Eelreklaam olid vägev: ajalehtedes kirjutati, kuidas osalevad sellised tuntud automargid nagu Toyota, Peugeot, BMW, Alfa Romeo ja Mitsubishi. Piletiostjate vahel lubati välja loosida sõiduauto VAZ-21063. Ralli reklaamidelt vaatas vastu mitte enam Lada pilt, vaid Toyota Corolla. Uued tuuled olid selle ralli vastu nii kohapeal kui ka välismaal silmnähtavat huvi tekitanud.

Ralli osalejate nimekiri saadi esinduslik ning võistlusnumbrid pandi paika klasside kaupa. Starti lubati kuni 1600 cm³ mootoriga autod. Esindatud olid Nõukogude Liidu, Soome, toonase Ida-Saksamaa, Poola ja Bulgaaria rallisõitjad, kokku 68 võistkonda.

Ralli algas klassikalise Jõgisoo–Valingu kiiruskatsega. Kohal oli meeletu rahvamass: raja ääres polnud kohta, kus seista, teed olid parkivatest autodest umbes. Erinevatel hinnangutel külastas rallit 90 000 kuni 110 000 pealtvaatajat.

Juhtohjad haarasid esimese katse järel võrdse ajaga soomlased Kelkkanen ja Salander ning Sampsa Junnila – Timo Tuominen. Teine kiiruskatse toimus Vasalemma rallikrossirajal, kus samuti kogu rajaveer oli pealtvaatajaid täis. Ralli pikim oli kolmas, Vaimõisa katse, kus Junnila "sõitis põhjad ette", Kelkkanen kaotas aega ja langes viiendaks. Esikolmikus olid katse järel esimesed Junnila – Tuominen, teiseks tõusid Bolšihhid ja kolmandaks Metsad. Viimane kiiruskatse enne pikka vaheaega Raplas lõi liidrite seas kaardid segamini. Kuuendal, Valtu 3,5 km katsel tegi sõiduvea Junnila, kes sõitis rajalt välja ja kukkus sellega ralli pingereas kolmandaks. Uued liidrid olid Bolšihhid, kellele nii vennad Metsad kui ka Junnila kaotasid täpselt viis sekundit. Selleks ajaks oli sõidetud vähem kui pool rallist, katseid oli läbitud 49,9 km. Rajale oli veel jäänud 56 ekipaaži, tuntumatest nimedest katkestasid Jari Latvala, Vello Lehtpuu ja Sergei Uspenski. Ühe tunni ja 50 minuti pikkune paus Raplas andis võimaluse sättida autosid teise le ringile, millel katseid kaheksa ja pikkust katsetel kokku 80,34 km. Võitja polnud kaugeltki selge ning rebimine esikoha pärast oli tihe.


Foto: Janar Häelme erakogu

Raplast mindi edasi pärast regrupeeringut, mis pandi lukku pärast viiendat, Keava katset. Sel hetkel juhtis Junnila ühe sekundiga Bolšihhi ees. Uut ringi alustasid kiirelt Bolšihhid, kes seitsmendal kiiruskatsel Järvakandis näi tasid kiireimat aega ning pärast kaheksandat kiiruskatset Võidulas juhtisid Metsade ees 16 sekundiga.

Kümnes lisakatse Ardus jäi Metsadele kahjuks viimaseks, sest nende auto käigukast lõpetas töö. Ardus eksis ka Bolšihh ning Junnila pääses temast nelja sekundiga ette. Kohe järgmisel katsel Eiveres aga näitasid Bolšihhid uuesti Junnilale koha kätte ning said liidritena edumaaks juba 12 sekundit. Junnilal läks Eiveres auto käest ja lipsas põõsaste toel edasi.

Kaks katset enne ralli lõppu, legendaarsel Matsimäe katsel hakkas taas asju juhtuma. Bolšihhidel tekkis probleem käigukastiga, kui neljas käik peale jäi, ning Junnila pääses neist mööda ja läks 11 sekundiga liidriks. Bolšihhid proovisid veel kahe allesjäänud katsega asjade käiku muuta, kui Old Toomas ralli absoluutvõit kuulus siiski Sampsa Junnilale ja Timo Tuominenile, seda 3 sekundiga vendade Bolšihhide ees. Kolmandaks ja parimaks Eesti ekipaažiks tulid Eedo Raide – Georg Valdek, kellele see oli karjääri viimane ühine ralli Eestis. Kokku lõpetas 47 autot.

Kuivõrd ralli lõppes laupäeval alles kell 21 velodroomil üle poodiumi sõites, siis toimus pidulik autasustamine pühapäeval, 22. mail Pirital samas kohas. Junnilale ja Tuominenile jäigi see karjääri ainsaks absoluutvõiduks, Eesti ralli ajalukku aga jääb see kui esimene kord, mil põhjanaabrid siinse ralli võitsid. Ralli võitjad jäid väga rahule, mainides samuti uskumatut pealtvaatajate arvu.


Foto: Aivar Kolsari erakogu