| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Valitsev meister jäi Smiltenes võidupunktideta |
 |
Valitsev meister jäi Smiltenes võidupunktideta
|
| Loe lisaks |
|
|
|
Eesti autokrossi meistrivõistluste avaetapil läks GAZ 51/52 klassis favoriidina võitu jahtima valitsev Eesti meister Olari Saarniit. Misso valla mehel oli esikoht käeulatuses, kuid otsustava sõidu viimasel ringil vedas tehnika alt.
Eesti piirist 45 kilomeetri kaugusel peetud veokakrossil, kus oli võistlustules nii eestlasi kui ka lätlasi, lootis mullust edu jätkata Olari Saarniit. Kvalifikatsioonis oli ta rivaalidest nobedam. Juhuse hooleks ei jätnud Saarniit midagi ka poolfinaalides, asudes sõitu juhtima juba stardisirgel. "Abilisi mul raja peal pole, kõik on vastased," põhjendas autosportlane, kelle roolida kreemika kabiiniga GAZ. Valitsev Eesti meister märkis, et kõvematest konkurentidest olid rajal kaks lätlast: "Bruno Leimanis Cēsisest ja Andris Jurciņš Smiltenest. Eestlastest on arvestatav konkurent Marko Tiinas."
Esimest korda GAZ-iga juba 1990. aastal võidu sõitnud mees oletas, et tema edu võtmeks võibki pidada pikaajalist kogemust: "Kas on plusse konkurentide ees? Võib-olla too, et sai vanal vene ajal sõidetud ja praktikat selle tõttu vähe rohkem. 2-3 hooaega sai algul sõidetud, siis vahepeal ei võistelnud ja nüüd läheb järjest neljas hooaeg."
Hoolduspargis võis Võrumaa krossisõitja A-finaali eel edu üle rõõmustada, sest seni oli kõik sujunud plaanipäraselt ja tuli vaid pöialt pidada, et auto võistluse lõpuni vastu peaks. "Rada on normaalne. Hea rada on. Kui päike ka välja tuleb, läheb kuivemaks ja kiiremaks, mulle sobib," kommenteeris ta. "Loodan, et auto kestab."
Paraku tahtis saatus seekord teisiti ja veoautode klassis GAZ 51/52, kus võisteldakse kuni 4000 kuupsentimeetrise R6 mootoriga veoautodel, krooniti Smiltene autokrossil võitjaks hoopiski Raivis Lokmanis. Teine oli Vaiko Samm ja kolmas Dzintars Enkuzens.
Olari Saarniit katkestas finaalsõidu liidrikohalt. "Mootor jooksis kinni viimasel ringil ja ei saanud üle finišijoone," nentis Saarniit, kelle sõiduvahend jäi rajale stardisirge tagasipöörel. "Kõige parem meel mul selle üle muidugi ei ole," lausus ta. Vaid vähe-vähe jäi puudu, et valitsev meister oleks teeninud seitsmenda järjestikuse etapivõidu. "Aga nii esikoht kui etapivõit jäid nüüd saamata," märkis veokamees, kelle edenemist toetamas Siberi talu, Autoasi ja Urmas Rehvid.
"Plaan siiski terve hooaeg sõita. Smiltenessegi tulin, et kaitsta tiitlit eelmisest aastast," lisas Saarniit, kes tänavuseks hooajaks uuenduskuuri läbinud meistrivõistluste üldjuhendi järgi teenis lõppkokkuvõttes viienda koha eest 8 punkti ja 4 punkti lisaks kahe poolfinaali võidu eest. Rohkem punkte on avavõistluse järel kirjas vaid kahel mehel - Raivis Lokmanisel ja eestlastest parimana teise koha eest 13 punkti kogunud Vaiko Sammul.
Vaiko Samm ütles, et tema läks finaali kindla taktikaga. "Konkurendid küsisid, et mis juhtus. Mitte midagi ei juhtunud! Väljast startida oli halb, seal oli auto mudas kinni ja stardid ebaõnnestusid. Siis kukutasin end eelnevalt kuuendaks. Sain A-finaaliks valida stardipositsiooni esimesena teise ritta. Võtsin selle otsuse vastu ja see tasus end ära," rääkis Samm. Ta ütles, et ei teagi, kui suure üllatusena teine koht tuli, sest sihtiski kohta kolme seas. "Isegi liidriks õnnestus mul korraks minna," rõõmustas ta. "Kui üllatustest rääkida, siis ehk on märkimisväärne, et uue mootoriga ehk seadistamata autoga suutsin konkurentsi pakkuda. Öösel kella üheni tegime mootorit..."
Punktideta jäi seekord ainsana Andris Jurciņš. Lätlase võistlusmasinat tabas tõenäoliselt tehniline rike, sest ta keeras auto rajalt maha juba poolfinaalis, haakis selle pisibussile sappa ja vuras kodu poole enne finaalsõidu algust.
Eesti meistrisarja punktitabelisse sai aga oma debüütvõistluselt esimese punkti kirja Margus Hirsnik, läinud aastal autokrossidel võistlema asunud Meelis Hirsniku vend. Igor Kelgult saadud veokaga platseerus Margus Hirsnik avaetapi järel koduses punktitabelis 12. kohale. Meelis Hirsnik, kelle auto kohtus finaalis kummuli läinud riialase Alvils Igovensi veokaga, oli lõppkokkuvõttes üheksas. "Lätlane keeras ennast ise kummuli, proovisin seest mööda minna aga ei mahtunud," oli Hirsniku selgitus olukorrale.
Mitmesuguste probleemide tõttu jäi võistlus lõpetamata mitmel mehel, kellel tuleb peatselt autot putitama asuda, et see järgmiseks sõiduks võistlusvalmis seada. Sama ootab ees ka Olari Saarniitu. "Seejuures ma ei kujuta täpselt ettegi, mis puruks läks. Kahtlustan praegu väntvõlli või hooratast," ütles ta.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
