| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Võrus ralli katkestanud Gross loodab Lätis võita |
 |
Võrus ralli katkestanud Gross loodab Lätis võita
|
| Loe lisaks |
|
|
|
Eesti autoralli meistrivõistlustel lisandus möödunud nädalavahetusel Georg Grossi kontosse veel üks katkestamine, kuid Läti meistrisarjas on läänevirulase aktsiad palju hinnalisemad – juba pühapäeval võib naaberriigi meistritiitel olla tõsiasi.
Kuramaa teedel sõidetav võistlus on küll alles sarja eelviimane, kuid võidu korral on Georg Gross igal juhul meister. Sõltuvalt konkurentide tulemustest võib talle enneaegseks üldvõiduks piisata isegi mõnest tagasihoidlikumast kohast kui esimene – tema edu Mārtiņš Svilise ees on hetkel 12 punkti ning kui nimetatu ei võida, tagab eestlasele tiitli isegi neljas-viies koht.
Eesti meistrivõistlustel jääb Lääne-Viru rallisõitja aga tänavu kahjuks medalita. Põhjuseks asjaolu, et senitoimunud viielt etapilt on neljal korral saadud tabelisse täht "k" ehk võistlus on pooleli jäänud, peamiselt tõrkuva tehnika tõttu. Tõsi, möödunud nädalavahetusel Võrumaal toimunud ralli jättis Georg Gross juba ise pooleli, sest teisel lisakatsel saadud ajatrahv poleks lühikese ralli jooksul võimaldanud enam poodiumile tõusta ja niisama töristamisel ning Ford Focus WRC hinnalise mootoriressursi raiskamisel polnud mõtet. Eriti, kui arvesse võtta eelpool mainitud olukord – Lätis on võimalik kindlustada meistritiitel.
Võrumaa teedel sõidetud ralli algas Georg Grossile hästi. Reedel kavas olnud kolmest lisakatsest võitis ta kõik, kuid pärast võistluspäeva lõppu leidis end sellele vaatamata paremustabeli teisest poolest.
Milles asi? Vastus on ühene – kaheminutilises ajatrahvis. Mille eest aga just selline trahv saadi, on tänini ebaselge. Mitte ainult võidusõitjale endale, vaid ka kõrvalseisjatele ja teatud mööndusega isegi kohtunikele.
Lugu hakkas hargnema teise kiiruskatse stardis, kus Georg Grossi võistlusauto suri mõned meetrid enne stardijoont välja ja ei tahtnud enam käivituda. Vähe sellest – Gross ja tema kaardilugeja Raigo Mõlder tundsid auto salongis kärsahaisu ning kuna neil on Tallinna rallist oli kogemus (auto läks põlema), siis tulid mehed masinast kiiresti välja ning avasid kapoti.
Tulekahjuga siiski tegemist polnud – kärsahaisu levitas massilüliti, mis oli purunenud ja seepärast ka auto ei käivitunud. Samas rikkusid Gross ja Mõlder autoralli võistlusreegleid – nad asusid tsoonis, kus igasugune remont on keelatud ja kapoti avamist võis sellise tegevusena tõlgendada. Sündmust pealt näinud kohtunik toimunust võistluse juhti ja žüriid ning Grossile määrati kaheminutiline ajatrahv.
Autoralli võistlusreeglid pole aga nii jäigad kui kriminaal- või põhiseadus. Nimetatud rikkumise eest määratav trahv saab jääda vahemikku "hoiatusest kuni võistluselt eemaldamiseni" ehk tegelikult sõltub kõik vaid võistluse peakohtunikust ja žüriist. Lisaks oli Grossi ja Mõlderi tegevus tõlgendatav erinevalt – kas kärsahaisu levitava auto kapoti tõstmine on "remont" või hoopis midagi muud, näiteks ohutuses veendumine?
Sama probleem vaevas ilmselt ka kohtunikke. Tükk aega pärast esimese võistluspäeva lõppu muutsidki nad oma otsuse ringi. Kuid Gross ei pääsenud ajatrahvist – protokollis asendati põhjus "remont keelatud alas" rikkumisega, mis kiretus numbrite keeles oli väljendatud kui P 19.7 ning tähendab lahtiseletatult hilinemist kiiruskatse starti. Karistuse ajaline väärtus polnud muutunud – see oli ikka kaks minutit.
Sarnane kohtunike otsus tekitas nii Georg Grossis kui ka tema meeskonnas hämmeldust. Tõsi – kui võistleja hilinemist ajakontrollpunkti karistatakse kümne sekundiga iga hilinetud minuti eest, siis stardijoonele hilinemise eest on karistus karmim – minut trahvi iga hilinetud minuti või selle osa eest. Selgituseks olgu lisatud, et ajakontrollpunkt asub stardijoone vahetus läheduses, vahemaa pole sadat meetritki, ning ajagraafikust väljalangemine nii lühikesel distantsil on haruldane ja seotud mõne muu asjaoluga, nagu antudki juhul.
Georg Grossi enda kinnitusel ei jäänud ta starti aga mingil juhul kahte minutit hiljaks. Esimese startijana oli tal stardijoonel aega umbes kolm minutit ning selle aja jooksul jõuab autot taaskäivitada ning ka kapoti all käia küll ja küll. "Saime auto suhteliselt ruttu uuesti käima, kuid starti minna enam ei saanud, sest järgmine võistleja oli juba joonele kutsutud," selgitas ta. "Meie auto töötas juba siis, kui Kaspar Koitla startis. Seega olin ma omal süül hilinenud äärmisel juhul minuti, mitte kaks. Aga minutil ja kahel on suur vahe, kui ees on vaid 75 katsekilomeetrit. Vähe sellest – terve reedese õhtupooliku elasime teadmises, et oleme saanud kaheminutilise trahvi remondi eest ja kui nii, siis nii. Võtsime vastu otsuse katkestada ja panime oma kola kokku. Alles järgmisel hommikul hotellitoas protokolle vaadates nägin, et meid on karistatud hoopis teise asja eest ja suurusjärgus, mis kohe kindlasti õige polnud."
Kõnealuse võistluse žürii esimees Juhan Mänd võttis omaks, et protokollis tehti rikkumise põhjusesse tõesti muudatus. "Karistada saanuks võistlejat mõlema eest," selgitas ta. "Kiiruskatse stardist laekus info, et Gross - Mõlder remontisid keelatud alas autot ja selle eest saigi trahv määratud. Kui võistluspäev oli lõppenud ja sekretariaati laekusid võistlejate ajakaardid, märkasin neid kontrollides, et Gross on teisele katsele startinud kaks minutit oma õigest ajast hiljem. Seepärast muutis žürii karistuse põhjuse ära, remondi eest võinuks tegelikult ka palju rangemalt karistada."
Kummaline on aga asjaolu, et intsidenti uurides võttis žürii seletused Grossi järel startinud Kaspar Koitlalt ja Jānis Vorobjovsilt – see iseenesest on väga korrektne –, kuid "peategelastelt" endilt ei küsitud sõnagi. Kohtuotsus kuulutati välja tagaselja ja võistlejalt aru pärimata.
"Kui võistleja pole karistusega rahul, on tal alati võimalik protestiks," pareeris Mänd. "Määratud karistus pole kunagi lõplik ja möönan, et starti hilinemise fikseerimisega võis kohtunik Grossi puhul tõesti eksida. Ma ei välista, et karistust saanuks väiksemaks kaubelda, kuid nad mingit protesti ei esitanud."
Georg Gross arvas, et ilmselt oleks protest esitatud, kui nad teadnuks, et karistuse põhjust on muudetud. "Aga meile ei öelnud keegi midagi. Kuidas ma saan protestida, kui ma isegi ei tea, mille eest ma parajasti karistatud olen?"
Rallivõistluste kogenud peakohtunik Aivar Parts, kes Lõuna-Eesti rallil ametis polnud, väljendas erapooletuna järgmist seisukohta: "Natukene kummaline oli žürii käitumine küll. Mina karistanuks Grossi remontimise eest – pärast asjaolude täpsustamist veel mõelnuks, kui mitme minutiga. Aga see, et võistlejalt endalt võetakse enne karistuse määramist seletus, on kirjutamata heaks tavaks ja mulle on kummaline kuulda, et sel korral nii ei tehtud. Kuidas aga antud juhul tõlgendada seda, kas Gross ja Mõlder remontisid autot või veendusid hoopis ohutuses, see on omaette teema. Minuni laekunud info põhjal heidan neile seda ette, et sündmuskohal ei suhelnud nad ise kohtunikega ega küsinud kapoti avamiseks luba. Eelkõige on see kaardilugeja ülesanne ja Raigo Mõlder kogenud mehena pidanuks seda teadma."
Vaata lisaks:
www.kuulutaja.ee
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
