| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Veokamehed jagasid medaleid viimasel ringil
Kaheksast etapist koosnenud Eesti veoautokrossi meistrivõistlustel läks kahes klassis vaja kahte viimast minutit, et kõik medalid oma õige omaniku leiaksid.
Võrumaal Matsi krossirajal toimunud sarja viimane etapp oli täis draamat ja põnevust. Võistlejate ärevusele viitas asjaolu, et vähemalt viis autot keerati võistluse algfaasis külili, neist kahe roolis olid hilisemad medalivõitjad.
Esimesena alustasid heitlust medalitele veobagid klassist GAZ 51. Kolmele kõrgemale kohale oli kolm kandidaati – Lauri Leiten (Väike-Maarja), Vahur Lillmann ja Igor Kelk (mõlemad tartlased). Neist viimane mattis hingepõhjas oma lootused ilmselt juba maha, sest võistluseelsel treeningul purunes väntvõll ja öösel vahetatud mootorit enam õigesse häälde ei saadudki.
Poolfinaalide suurim sündmus toimus kohe esimeses kurvis, kus Igor Kelk, lätlane Aigars Lizums ja Marko Erin (Tapa) rajale ei mahtunud. Neist viimasena nimetatu leidis end katuselt.
Finaali asus juhtima Lillmann. Kihutada sai ta aga vaevalt pool ringi, sest korraks kadus bagi üle kontroll ja Leiten põrutas talle küljelt sisse! Kolmandana kiilus end nende vahele Margo Püks. Bagid maandusid turvavallis ja rajale enam ei pääsetud. Medalid olid jagatud – Kelk endalegi ootamatult kullal, Lillmann hõbedal ning Leiten pronksil.
Kogu ülejäänud sõit oli igav vormitäide. Kuna tehnika vedas alt ka Lizumsit ning Erinit, oli Marek Leegiste ainus, kes 10 ringi kirja sai. Kelk põristas rahulikult lõpuni, lehvitas oma toetajatele ja sai tasuks etapi teise koha. Kõige viimasena katkestanud Erinile ulatati autasustamisel kolmanda koha karikas.
Veobagidel GAZ 53 jagati välja ka tänavuste Balti meistrivõistluste viimased punktid. Mõlemad tiitlipretendendid – Audrius Pilipavicius Laadust ja Arnis Ramats Lätist – olid kenasti kohal, küll aga puudus nendega kiiruse poolest võrdne lätlane Janis Kozlovskis. Viimase üle oli põhjust siiski rõõmu tunda – tema peresse sündis võistluseelsel ööl järgmise põlve krossimees ja loomulikult tunnistas Janis seda sündmust palju mõistlikumas kohas kui krossirajal.
Pilipavicius näitas, et ta on endiselt hirmkiire (tema on läbi ajaloo ainus, kes suutnud Matsi raja alla minuti läbida; möödunud laupäeval tegi ta seda taas), kuid Ramats oli samuti kiire.
Finaali asuski juhtima lätlane, kuid üllatuse lootus kustus esimese ringi lõppedes, kui Ramats kutsuti valestardi eest kümnele trahvisekundile. Ilmselt läks ta stardis täispangale, kuid reaktsioon osutus kiiremaks kui fooritulede kustumine.
Edasine oli vaid vormistamine. Pilipavicius võis lubada endale isegi väikesi näpukaid, tema liidrikoht ei kõikunud kordagi. Tagasi rajale pääsenud Ramats möödus üksteise järel kõikidest ülejäänud konkurentidest ja pälvis nii etapil kui ka Balti meistrisarja üldarvestuses teise koha. Kolmandana lõpetas Matsi etapi Janis Kozlovskise autol sõitnud Janis Vasilevskis.
Kolmel eestlasel tuli ära jagada Eesti meistrivõistluste medalid. Senine liider Marek Kõbu (Elva) sai taas kolm korda sõita nööri otsas traktori taga, kuid finaalis pidas tema "krokodill" vaatamata tõrkumisele esimesel ringil lõpuni vastu. Meistrivõistluste hõbedase autasu saab tänavu valgalane Igor Korobov ja pronksise samast kandist pärit Kalmer Henrikson.
Kui bagimehed on tänavu lõivu maksnud majanduslangusele ja võistlejate rivi hõre, siis veoautoklassides seda muret pole. Nii väikesi kui ka suuri (vastavalt GAZ 51/52 ja GAZ 53) veokaid oli stardis 13. Mõlemas klassis olid ka tabeliseisud põnevad ning nagu finaalides selgus, jagati medalid lõplikult välja alles viimasel ringil.
Väikestel veokatel jäi B-finaal siiski sõitmata, sest nii Tarmo Kuusil kui ka Olari Saarniidul (mõlemad Võrumaa) lagunes auto poolfinaalis lootusetult ja lohutussõidul polnud mõtet. Vahetult finaali eel selgus, et ka kiire lätlase Kristaps Eglitise auto ei käivitu.
Kümnest rajale tuisanud mehest jäi kohe esimeses kurvis järele kaheksa, sest lõunanaaber Andris Jurcins ja läänevirulane Birger Rasmussen põrkasid omavahel kokku ja jäid kinni. Poolel võistlusmaal jäi tehnilise rikke tõttu seisma Indrek Järvpõld (Võrumaa), kuid temal oli kabiinist välja ronides nägu laia naeru täis – meistritiitel oli tagatud juba finaalipääsuga.
Hõbedale-pronksile käis samal ajal armutu lahing, nii-öelda virtuaalses paremusjärjestuses vahetusid medalimehed mitu korda. Kuna viimasel etapil ei startinud enne seda kolmandal kohal paiknenud Aivar Kender (Võrumaa), olid suurimad pretendendid kahvatumatele medalitele Taavi Pindis (Tallinna kolinud võruke) ja Marko Tiinas (Lääne-Viru). Viimased olid aga ise oma elu raskeks teinud – kumbki ei pääsenud otse A-finaali, kuid said sinna siiski juba eelnimetatud põhjusel. Nende stardikoht finaalis oli aga päris tagumises reas.
Pärast Järvpõllu katkestamist asus liidriks ülikogenud tartlane Gunnar Orav ja korraks näitas tähtede seis talle medalivõimalustki. Kui oma kaasmaalasest Raivis Lokmanisest pressis aga mööda teine lätlane Bruno Leimanis ja tõusis teiseks, võis ühte medalit pakkuda juba talle. Pindis ja Tiinas pidasid samal ajal lahingut 6.-7. koha piiril, oma osa sellesse madinasse andsid veel võrukesed Tarmo Ilves ja Ott Kevvai. Varsti vajus sellesse seltskonda ka Lokmanis.
Leimanis läks ka viimasele ringile teisena, mis tol hetkel tähendas talle meistrivõistluste pronksmedalit. Mees tunnistas hiljem, et sellisest asjade käigust polnud tal aimugi. Sadakond meetrit tagapool toimus samal ajal oluline sündmus – Tiinasel õnnestus ühes kurvis mööduda nii Pindisest kui ka Ilvesest ning tõusta seitsmendalt kohalt viiendaks. Selline manööver tähendas aga tabelis nelja punkti ning Tiinase võrdlus Leimanisega muutus hoobilt –2 punkti pealt +2 punktile. "Seda ma küll ei teadnud, et Leimanis nii ees on ja medalit püüab," tunnistas Tiinas. "Teadsin, et Taaviga (Pindisega) on vahe väike ja püüdsin temast igal juhul jagu saada."
"Tagantjärele tarkusena on kahju, et mul Tamsalu etapp vahele jäi," rääkis Leimanis. "Aga mis teha – samal päeval toimus Läti meistrivõistluste sõit. Kodusarjas oli kuldmedal mängus ja see õnnestus lõpuks kätte saada."
Olgu märgitud, et Matsil jagati välja ka Läti meistrisarja viimased punktid. Kuna Eglitis finaalis ei startinud, oli Leimanisel kuld käes juba esimeste meetrite järel. Kuna Matsil ei osalenud kaks kolmandale-neljandale kohale pretendeerinud lätlast, oli Pindisel võimalus see medal ise ära napsata, kuid sel juhul pidanuks ta jagu saama Lokmanisest. Nii siiski kahjuks ei läinud.
Suurtel veokatel olid enne viimast etappi lahtised kõik kolm medalit ja pretendente neile oli viis.
Peamine kullapretendent Sigmar Tammemägi (Võrumaa) pääses raskusteta finaali. Ka paremustabelis kolmandal kohal paiknenud Argo Allikul (Tamsalu) polnud probleeme. Külla aga tegi enda elu raskeks Vaiko Samm (Võrumaa), kes pidi hõbemedalit püüdma minema läbi B-finaali, sest keeras poolfinaalis oma auto külili.
Kõvasti põristasid poolfinaalides trummi ka enne Matsi etappi neljas-viies olnud Mikk Mäesaar ja Mait Mäesaar (Võrumaa). Just nemad olidki need, kes finaali juhtima asusid. Kuna Samm tuli kusagil taga-taga ja Allik heitles samal ajal Tammemägiga, tekkis olukord, kus virtuaalne liider oli Tammemägi, kuid Mikk juba hõbedal ja Mait pea-aegu pronksil.
Mait Mäesaar ja Argo Allik lahkusid medalinõudlejate järjekorrast poole sõidu peal. Omavahel duellerides läksid autod kaks korda järjest sõlme ja Maidule tõi see kaasa musta lipu ehk diskvalifitseerimise. Allik kaotas aga mitu olulist kohta ja medalikonkurentsis enam kaasa rääkida ei saanud.
Viimasele kahele ringile mindi järjestuses Mikk Mäesaar, Tammemägi ja Samm. Viimasel ringil pressis Tammemägi etapivõitjaks mis ühtlasi tähendas seda, et Mäesaar kaotas kolm olulist tabelipunkti ja käeulatuses olnud hõbe muutus pronksiks. Samm peab aga oma meeskonnakaaslasele Tammemägile kõvasti välja tegema, sest just viimase pingutus tõstis ta kokkuvõttes koha võrra kõrgemale.
Hooaja paremini korraldatud etapiks valisid sõidumehed Hinsa osavõistluse, mille peakorraldajat Janek Treierit autasustati vastava mälestusplaadiga.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
