| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Peugeot 4007
Instruktaaž mitmepäevase proovisõidu eel oli napilt tuhatkond kilomeetrit läbinud tumeda Peugeot mahtuniversaali puhul lihtne: "Auto nagu auto ikka – käima läheb võtmest, käike vahetab automaatkast ja jõudu annab 2,4 liitrine bensiinimootor." Küsimuse peale, kui suure kütuse kuluga tuleb arvestada, sain konkreetse vastuse - keskmiseks näitab kümme.
Mootorivalik Peugeot 4007 puhul teab mis lai ei ole, kuid lisaks bensiini tarbivale jõuallikale on olemas ka 2,2 lliitrine HDi 16v 156hj-e turbodiisel, mis peaks head sõiduomadused tagama koos 6-käigulise manuaalkastiga. Proovisõiduautol oli 170 hj arendav 2,4 liitrine bensiinimootor, mille juurde pakub tootja kahte käigukasti: nii 5-käigulist manuaal- kui ka 6-käigulist CVT variaatorkasti. Viimatinimetatu ehk siis automaatkäigukast oli ka testiauto varustuses. Tehase andmetel peaks sellise kombinatsiooniga saama kütusekuluks keskmiselt 9,3 liitrit 100 kilomeetrile.
Kuna proovitud sai autot enamasti asfaltkattega teel ja suhteliselt pikka maad sõites, õnnestus keskmise kütusekulu näiduks "kellade" tablool saada 8 liitrit saja kilomeetri kohta. Enam kui tuhande kilomeetri pikkune sõit Peugeot linnamaasturiga andis võimaluse võrrelda kütusekulu nii püsikiiruseregulaatorit kasutamata kui ka selle abi tarvitades. Viimasel juhul kippus mootor olema veidi janusem, kuna ühtlast tempot hoides kulus näidiku andmeil bensiini poole liitri võrra rohkem.
Lisaks variaatorkasti tavapärasele lülituskangile keskkonsoolis asetsevad rooli taga kaks juhi poole tõmmatavat käiguvalitsat, mis mõeldud automaatkasti sundkäikude vahetamiseks.
Auto, mille letihind algab 389 500 kroonist (proovisõiduauto hind oli 419 500 krooni) rool ekstravagantsustega ei hiilga ning nii olid sellele integreeritud kontrollnupud kergesti leitavad. Püsikiiruse säilitamise funktsioonid on kontrollitavad nelja nupuga parema käe alt ning vasakuga saab juhtida helitehnikat - vahetada raadiojaamasid, CD-plaate ning muuta heli tugevust. CD mängijasse on võimalik lisada 6 plaati. Süsteem võimaldab melomaanidel lemmikmuusikat nautida pikka aega, kuna ei teki mingeid tõrkeid ka mp3 formaadis muusikaplaatide lugemisel.
Lisavarustusena pakutakse audio osas sellele sõidukile veel näiteks CD-box'i ja navigatsiooniseadet, mida saab samuti roolilt juhtida.
Kuigi tootja on pööranud 4007 akustikale erilist tähelepanu ning püüdnud salongi muuta võimalikult helikindlaks, võib pikal sõidul hakata häirima rehvimüra. Mootorit arvestades väärib madal müratase siiski kiitust - ebameeldivad helid kapoti alt kõrvu ei kosta.
Suur osa salongis kasutatud materjalist on nahk (rool, käigukanginupp, esimene käetugi, istmed ja osa ustepolstrist). Esiistmed on mugavad ja piisava külgtoega. Hea sõiduasendi saamiseks on juhiiste igas suunas elektriliselt reguleeritav.
Tinglikult on tegu viiekohalise autoga, kuid pagasiruumist on võimalik välja tõmmata kahekohaline lisaiste. Nii on tegelikult kirjas ka auto tehnilises passis, et istekohti koos juhiga on 7. Täiskasvanud inimene (pikkusega 180 cm) kõige tagumistele istmetele siiski mugavalt ära ei mahu. Õigupoolest pole seitsmekohalisena ka tagaistuja jalgadel piisavalt ruumi. Tagumised istmed liiguvad edasi-tagasi 80 mm ulatuses ja kui istmed on tagumises asendis, paistab salong märksa ruumikam.
Vertikaalselt avaneva pagasiluugi alt avaneb allapoole lisaluuk, mis talub massi kuni 200 kg ja asub 60 cm kõrgusel. Laadimiskünnise lahendus selle auto puhul väärib vaid kiidusõnu, kuna alumist luuki lahti klappides moodustub ühtlane sile pind, millega on tunduvalt lihtsustatud mistahes suuremate esemete peale laadimine. Pakiruumi maht ise jääb vahemikku 441-686 liitrit. Viimase saavutamiseks peab kaks tagumist istmerida olema alla klapitud.
Tagurdamist lihtsustavad lisavarustusena tagastangesse paigaldatavad andurid, mis annavad katkendliku signaaliga juhile teada objektist, mille kaugus autost on vähem kui 1 m. Pirisev signaal aga annab sõidukis istujaile märku siis, kui esiistmel viibivate reisijate turvavöö on sõidu ajal kinnitamata. Ühtlasi teatab probleemist vastav märgutuli armatuurlaua keskosas.
Veermik ja vedrustus toimivad nagu sõiduautol. Nii on lubatud ka auto ametlikus tutvustuses. Keerulistes oludes aitavad 16- või 18-tolliste ratastega neljarattaveo-võimalusega auto juhitavust kontrolli all hoida ABS ja ASC ehk aktiivne stabiilsuskontroll. Neist viimase rakendumine annab enesest kindlasti märku kurvilisel ja libedal kruusateel.
Veoskeem on valitav esiistmete vahel asuva pöördlüliti abil. Võimalik on sisse lülitada automaatne nelikvedu, lukustada diferentsiaal, mille puhul jagatakse veojõud esi- ja tagarataste vahel võrdselt, või muuta auto ainult esirattaveoliseks.
Üldiselt on tegu Eesti oludesse hästi sobiva autoga, mis on linnas eeskujulik oma sõiduautoliku vedrustuse ja suhteliselt kõrge istumiskohaga. Teedel ja tänavail tundub eeskujuliku standardvarustusega Peugeot 4007 olevat siiski pigem harv kui paljukasutatud sõiduvahend. Meelevaldne paari päeva jooksul tehtud statistika näitab, et enim on liikluses linnamaastureid, mis kannavad Mitsubishi logo. Neist suurem osa mahub aga koondnimetuse alla Mitsubishi Outlander.
Tõtt-öelda on ka Peugeot 4007 oma olemuselt Mitsubishi Outlander. 4007 on Outlanderi põhjale ehitatud ning 95% detaile on nende sõidukite puhul identsed. Teistsugune on esiosa (võre, tuled, pamper jms), kus Peugeot'le omaselt asetsevad pikalt külgedele välja venitatud hea valgustusega esituled, lahmakas Peugeot märk ninal ning audilikult suur avatud iluvõre, mille sees paikneb "tükike stanget" registreerimismärgiga. Samuti on teistmoodi auto tagaosa (tuled) ning logo roolil. Kõik muud tehnilised ja mitte-tehnilised osad on Outlanderiga samad.
4007 on seetõttu saanud endale külge nii Outlanderi head kui ka vead. Ühe tüüpveana tasub äramärkimist probleem armatuurlaua keskosas asetseva kellaga, mis standardseades võtab aja mõnelt raadiojaamalt. Eestis sellega muret pole, kuid juba naaberriigis Lätis tuleb arvestada, et näit kella tablool võib olla salamisi valeks läinud.
Õigluse huvides olgu öeldud, et samalt Mitsubishi tootmisliinilt, kus valmivad Outlander ja Peugeot 4007, tuleb ka Citroën C-Crosser. Mis "püss" on aga Mitsubishi Outlander, sellest juba mõnes järgmises rally.ee autospordiajakirja autotestis.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
