| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Bagimeestele ei meeldi trellid
 Kuu aega enne suvehooaja algust vaidlevad veobagimehed ja EAL-i veoautokomitee tehnikamehed, kas tänavu veoautokrossi tehnilistesse tingimustesse lisatud klausel, mis nõuab veobagidel kokpitti kaitsvate küljevõrkude kasutamist, on ikka asjalik või mitte.
Veobagide 2007. aasta tehnilistesse tingimustesse on lisandunud nõue: Külgmised turvavõred on kohustuslikud (ehitus vaba, sarnane sõidubagidega; eesmärk kaitsta sõitja organite väljumine ja võõrkehade laekumine sõitjaruumi).
Bagimeeste esindaja veoautokomitees Igor Kelk turvavõrkude kasutuselevõttu ei poolda. "Olen sõidumeestega rääkinud ja kõik nad leiavad, et võrkudel pole vajadust," ütles ta. "Pigem võib turvavõrk planeeritud kujul muutuda asjaolude õnnetul kokkulangemisel hoopis täiendavaks ohuallikaks."
Veoautokomitees tehniliste tingimustega tegelev ja võistlustel tehnilise komisjoni esimehe ametit pidav Aivari Lepik on aga teist meelt: "Turvavõrgu teema ei ole välja mõeldud meeste kiusamiseks. Eelkõige kaitseb võrk autode rataste alt lendu tõusnud kivide eest, lähtusime sõitjate ohutusest."
Külgmiste turvavõrkude puhul võib välja tuua nii poolt kui ka vastuväiteid ning mõlemad on õiged. Avarii korral võib võrgu tõttu olla raskendatud juhi väljapääs bagist. Tõsise avarii puhul võib võrk deformeeruda ja vigastada sõitjat. Mõnedel radadel, näiteks Tääksis, on kohti, kus kivid võivad läbi külgmise ava sattuda tõepoolest kokpitti.
Bagi rullumisel üle katuse võivad bagimehe käed sattuda kokpitist välja ja jääda turvatorude ning mõne takistuse vahele. Just Igor Kelk on üle elanud avarii, mille ajal tema käsi jäi kokpiti ülemise turvatoru ning maapinna vahele.
"Me oleme meestega kaalunud ja leidnud, et miinused on siiski suuremad kui plussid," mainis Kelk. Kivide võimalikud sattumised kokpitti on siiski haruharvad, ei tulegi ette, et nii oleks juhtunud. Samas näeme suurimat ohtu avariide puhul, kui auto on sellises asendis, et küljevõrkude avamine on raskendatud või üldse võimatu. Ilma võrguta poed kitsast kokpitist veel kuidagi välja, aga kui see ka veel ees on, siis võib jama tulla. Veokameestel on ka uksed külgedel ees, kuid neil on vähemalt suurema häda korral võimalik esiklaas eest lüüa, meil aga mitte."
Aivari Lepik ei taha astuda lõpliku otsustaja rolli. "Teema kerkis üles juba kaks aastat tagasi, vastava ettepaneku tegi toonane veoautokomitee esimees Marko Luhthein," meenutas ta. "Bagimehed teadsid, et võrgu nõue võib tulla ja aega selle tehnilise lahenduse nuputamiseks ning ehitamiseks oli. Mina leian, et võrk on siiski vajalik. Kiirused on kasvanud, rajad on kivised ja just kivide vastu on võrk eelkõige mõeldud. Samas möönan, et teatud olukordades võib võrgust tõepoolest kasu asemel kahju olla."
Mismoodi käitub Lepik, kui bagimehed otsustavad kui üks mees tehnilistesse tingimustesse kirjutatud nõuet eirata? "Mina lähtun olemasolevatest tehnilistest tingimustest. Kirjutan tehnilisse kaarti vastava märkuse ja teavitan olukorrast võistluste juhti. Tema otsustab, kas küljevõrkudeta bagid lubatakse rajale või mitte. See asi tuleb siiski selgeks vaielda ja vajadusel muuta tehnilisi tingimusi – nii ka ei saa, et paber räägib ühte ja tegelik elu teist. Kui võrgud tõepoolest mittevajalikuks kuulutatakse, siis tuleb tehnilisi muuta ja see nõue sealt eemaldada. Kuid mina isiklikult leian siiski, et võrgud on vajalikud."
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
