| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > «Praegu oleks keerulisem läbi lüüa, kui 50 aasta eest» |
 |
«Praegu oleks keerulisem läbi lüüa, kui 50 aasta eest»
 Tuleval aastal möödub autospordiga tihedalt seotud Uno Aaval pool sajandit esimesest rallistardist. 1957. aastal Pobedal debüteerinud rallilegend tõdeb, et ralli on 50 aastaga tublisti muutunud.
Uno Aava sõnul on ralli viimase poole sajandiga tublisti muutunud: "Kindlasti on autosport arenenud ja muutunud hoopis teistsuguseks. Eriti rallisport. Kui varem sõideti kolm ööpäeva järjest, siis tänapäeval oleks see mõeldamatu. Isegi MM-il võisteldakse nüüd ühel päeval, siis öösel magatakse, jätkatakse teisel päeval, siis taas magatakse ja lõpetatakse ralli kolmandal päeval. Vabariigis on meil rallid seevastu kahe-päevased - esimene on poolik ja teine pikk päev."
"Rallid on tohutult kiiremaks on läinud! Masinad on võimsamad ja paremini juhitavad!" Ta täiendab, et ka sõitjate ohutus on märksa paremini kindlustatud: "Meie ajal polnud ohutusrihmasid ega turvapuuri. Tegime väga raskeid avariisid tol ajal..."
Vanameister ütleb, et 50 aasta eest oli märksa keerulisem rallispordis alustada. "Võrreldes ajaga, kui mina sõitma hakkasin, oleks täna keerulisem läbi lüüa. Tol ajal olid kõigil võrdsed autod. Igaüks nuputas ise, kuidas oma autot - Volgat, Ladat või Mosset - lubatud tehniliste tingimuste juures parendada. Pealegi oli siis probleemiks, kust uusi varuosi või rehve saada - vabamüügil neid ei olnud."
Uno Aava enda edenemisele rallispordis aitas kaasa tema töökoht autoremonditehases. "Olin soositud ja anti võimalus autot seal teha," kiidab rallilegend toonast tööandjat. "1961. aastal saime Moskvast ALMAVÜ-st spetsiaalse ralliauto Volga," lisab ta.
Läbi aastakümnete on Uno Aava rallidel võistelnud väga erinevate autodega. Tema sõiduvahendiks on olnud Pobeda, Volga ehk GAZ 21, Moskvitš 408, Moskvitš 412 ja veoauto GAZ 51. Võidusõiduautode loetellu lisab Aava ka vormelid Estonia 1 ja Estonia 5. "Kummagi vormeliga olen osalenud kolmel võistlusel," lisab Aava vahemärkusena.
Esimest korda rallivõistlusel osales Uno Aava aga 1957. aastal. "See oli pärast sõda autospordi suurel ärkamisajal. Vaim oli sees, et tahaksin sõita ja et avaneks võimalus," selgitab Aava. "Minu mäletamist mööda oli esimene võidusõit autoga 1957. aasta sügisel Pirital. Tegu oli nõndanimetatud ökonoomsussõiduga, kus liigeldi mööda avatud trassi Pirita ringrajal. See peaks olema päris esimene autovõistlus mulle."
"Tallinna autoremonditehases töötades kohtusin peatehnoloog Väino Paasikuga, kellega hakkasime osa võtma tolleaegsetest rallidest. Esimene sõit oli meil minu mäletamist mööda Tallinna ümbruses peetud võistlus. Kõige esimene võidusõit oli hoopis kummaline - sõitsime eraldi autodes ning kohtunik istus kõrval. Võistleja pidi orienteeruma kaardiga ja olema täpselt ajavõtupunktis. Selle sõidu katkestasin, kuna ratta rumm läks pooleks ja ratas tuli sõidu peal alt ära."
Kogemuste lisandudes hakkasid Aava ja Paasik vallutama poodiumi kõrgemaid astmeid. "Me olime tol ajal ainsad nii-öelda lipsuga mehed - insenerid. Siis oli tegelikult nii, et põhilised võistlejad olid taksojuhid..."
Täpselt 50 aastat tagasi saavutas Uno Aava aga esimese võidu hoopiski sportlikul tsiklite võidukihutamisel, olles parim üle-eestilisel tähesõidul, mis oli hüppelaud suurde sporti. "See oli ralli moodi asi, kus istusid mootorratta selga ja sõitsid läbides AKP-d, kusjuures need fikseerisid aja sekundi täpsusega. Kõik võistlejad said Kesk-Eestis kokku ja koos sõideti Tartusse, kus olid täiendavad lisakatsed - kolm-neli täpsussõitu mööda lauda ja vigursõit."
Mootorrattaga võistlemist alustas hiljem autospordile keskendunud mees kohe pärast sõjaväest naasmist 1952. aastal. "Mootorrattaga osalesin umbes kümnel võistlusel," täpsustab ta.
Erinevatel rallidel maailmas kihutanud 78-aastane mees märgib, et temale teadaolevalt on ta võistelnud 78 rallivõistlusel. "Kas see 100-protsendiliselt õige on, seda ma ei tea. Võib-olla on mõned võistlused puudu."
Staažikas rallimees ütleb, et osaleks rõõmuga rallidel veelgi: "Plaanis on, Moskvitš rahvarallidel võistlemiseks on alles. Muidugi on keeruline sõita, kui rahvarallisid ei korraldata. Kahju sellest, kuna see on niivõrd populaarne ala rahva ja eeskätt noorte seas, mida tõestab ka viimatine Koolisügise võistlus, kus startis 115 ekipaaži. Tekkis soe rõõmus tunne, nähes osalejate arvu."
"Oli aegu 1980-ndate aastate sees, kui oli ka üle 100 auto stardis. Ka siis võttis palju noori osa. Neile oli ainult üks täiendav lisakatse - see oli liikluseeskirja tundmine. Need kolm, kes olid noorte arvestuses kokkuvõttes tulnud võitjaks, said noorte juhiload. Sel põhjusel, et nad tundsid eeskirju ja sõitsid ralli puhtalt läbi," meenutab Aava.
Uno Aava sõnab, et rahvarallidel on Eesti autospordi ajaloos oma kindel koht. "Ivar Raidam kasvas samuti välja rahvarallist. Ta on esimese rahvaralli "Isa ja poeg" võitja. Kusjuures ta ei sõitnud mitte oma isa Viljar Raidamiga, kes oli tol ajal vabariigis tuntud autosportlane, vaid koos Juhan Seinaga."
"Vabariigi ulatuses tuleb autosporti pidevalt juurde noori ja lisandub häid ralliautosid, see on ainult tervitatav," lisab Uno Aava rõõmsalt.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
