| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Lätlane "röövis" eestlaselt Balti meistrisarja pronksi |
 |
Lätlane "röövis" eestlaselt Balti meistrisarja pronksi
|
| Loe lisaks |
|
|
|
 Viljandimaal Tääksis selgitasid enam kui 30 Läti sõidukameest oma riigi meistrivõistluste eelviimase etapi parimaid. Neli eestlast jahtisid aga Balti sõidubagide meistrisarja viimaseid punkte.
Miks Läti meistrivõistluste etapp Eestis peeti, vastas lätlaste autospordiliidu krossikomitee esindaja Inta Ulme: "Radasid on vähe, korraldajaid veel vähem. Meil toimub sõiduautode krossis 7 etappi ning sõitjatele on rajad pähe kulunud. Olime päris õnnelikud, kui tekkis võimalus Tääksis sõita. Vaheldust on vaja."
Korraldusega paistsid lätlased päris rahule jäävat. Samas tuleb tunnistada, et rajaomaniku Karl Rajamäe osaks jäi nö võistlusväline osa (raja ettevalmistus ja silumine, kiirabi, auhinnad). Otseselt tulemustesse puutuva tõid lätlased kodust kaasa (alates sekretariaadi tööks vajalikest kustukummidest, pastakatest ja paljunduspaberist ning lõpetades kohtunikebrigaadiga, kus pooled kollase-lipu-mehed olid siiski ka kohalikud eestlased).
Alustagem siiski Balti meistrivõistlustega sõidubagidele, kus Tääksis selgus tänavune kokkuvõtte-poodium. Hooaja viimasele, kuuendale, etapile esitasid sõidupaberid 10 meest – 6 Lätist ja 4 Eestist. Üks viimastest, rajaperemehe seisuses olev Kristjan Rajamäe, pidi asjad pakkima kahjuks juba pärast esimest treeningringi – mootor laiali.
Ülejäänud kolme käsi ei käinud kahes poolfinaalis sugugi paremini. Siim Kaur, kes enne viimast etappi hoidis kokkuvõttes kolmandat positsiooni, jättis esimese eelsõidu pooleli, sest kütusepihusti kukkus mootori küljest ära. Mehaanikute kommentaar: "Vist vibratsiooni tõttu."
Teises poolfinaalis jäi Kauri sõit samuti pooleli, sest bagi elektrisüsteem hakkas toimetama omapead. Lätlastele Armands Hofeldsile ja Oskars Justamendsile ei saanud vastu ka Aivo Allik ja sel hooajal esimese bagisõidu teinud vanameister Gennadi Pedras.
Enne finaali oli aga teoreetiliselt veel kõik võimalik - Kaurile terendasid Balti meistrivõistluste üldkohad esimesest viiendani. Senine kindel liider Valters Ziverts ei käinud teises poolfinaalis üldse rajal ja esimeses poolfinaalis tegi tema bagi nii koledat häält, et võimatu polnud ka finaalist eemalejäämine. Seda siiski ei juhtunud – Ziverts lonkas rivi tagumises otsas tasa ja targu finiši poole, kuid tagas endale sellega siiski Balti meistrivõistluste kulla.
Nässu läinud poolfinaalide tõttu pidi Kaur finaalis vaatama rohkem selja taha kui ette. Seda tabeli mõttes – kokkuvõttes Kaurist napilt ees olnud Hofeldsi püüdmine muutus järjest rohkem teoreetiliseks, samas hingas meie mehele kuklasse Justaments, kelle perenimi pealtvaatajate suu muigele kiskus.
Õnnetuseks või õnneks käitus Siim Kaur spordimehelikult ja enne sõitu punkte rehkendama ei hakanud. Olukord, kus Hofelds ja Justaments finaalis ees, Allik ja Kaur vastavalt 3.-4. kohal, tähendas Balti MV lõppkokkuvõttes seda, et Justaments napsas Kauri eest 1 punktiga pronksi. Lõpetanuks meie mehed vastupidises järjekorras, poleks lätlastel kõigis kolmes tänavas pidu olnud.
Kaur: "Ei, punkte ma enne sõitu ei arvestanud. Läks nagu läks – mis siis ikka. Ilmselt olnuks Aivo nõus mind mööda laskma, aga sellised lahendused mulle ei meeldi."
Läti sõiduautokrossi meistrisarja etapil polnud konkurentsi pakkumas mitte ühtegi (kodu)eestlast. Klasside võitjad olid Rolands Jaunzems (Open), Raimonds Tiltins (Super 2000), Janis Aleksejevs (1600) ja Raimonds Murnieks (Tautas ehk analoog meie Standardile).
Siiski leidis suhteliselt arvukas eesti publik ka endale lemmiku, sest võistluse käigus selgus, et klassis 1600 kolmanda koha saanud ja kokkuvõttes teist positsiooni hoidev Roberts Tildmakers on tegelikult pooleldi eestlane. Mees ise eesti keelt ei oska, kuid tema isa, lätlannaga abiellunud vanahärra Tõldmaaker, räägib seda soravalt.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
