| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Riivo Pappel: Hindrekul oli pilt eest läinud...
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Narva kesklinnas Peetri platsi, Narva kindluse ümbruses ja Narva jõe kallastel kulgenud 3,2 kilomeetri pikkusel asfaltkattega võistlustrassil pakkusid laupäevasel rallisprindi võistlusel publikule sõiduilu mitmed tuntud võidusõitjad ja kiired autod. Võistluspäeva jäi kahjuks varjutama üks raske õnnetus - Hindrek Vahemaa sõitis Nissaniga suurel kiirusel teelt välja.
Õnnetus juhtus pika sirge lõpus enne paremkurvi, jõe kõrval ja kindlusemüüriga paralleelselt kulgeval jalakäijatele mõeldud teel, kus kiirus oli vast kogu trassi peale kõige suurem. Antud kohas kurvi sisenemisel tõstis teekatte ebatasasus auto hetkeks kergeks. Kuna muhk polnud teega risti, vaid nurga all, siis see vedas auto juba enne kurvi paremale, tuli jõuda auto tagasi tõmmata ja uuesti kurvi suunata. Lisaks oli veel vaja keerata puude allee taha.
Hindrekul ilmselt sõitis "saba" alt ära just paremkurvi alguses, kus vasakul oli kõrge müür ja paremal allee. Auto tegi 180-kraadise pirueti üle tee, haakis äärekivisse, see omakorda tõstis auto nurga alla ning tabas puud, sellest ka puu jälg autol 45-kraadise nurga all.
Löök tuli juhipoolse külje ukseposti tagant, kuid suutis puuri tagumise risti võistlejale vastu kiivrit lükata. Hindreku roidevigastused tulid ilmselt istme ettepoole nihkumisest, turvarihmad aga ei andnud järgi, olles tõenäoliseks rindkere vigastuste põhjustajaks. Auto kere deformeerus täielikult, kiirusest annab ehk aimu kinnikiilunud spidomeetri näit kiirusel 100 km/h.
Süüdistada selle õnnetuse juures pole küll kedagi mõtet, küll aga oleks õppimist teistel sõitjatel - kui näed, et on toimunud raske õnnetus - miks keegi kinni ei pea, või ei teata sellest finišis?
Eesti Autospordi Liidu peasekretär Arno Sillati sõnul on sellistes situatsioonides sportlaste käitumist üks-üheselt väga raske reguleerida. "Autorallis on sellisteks puhkudeks olemas legendis "punase risti" ja "OK" märgid, mille järgi avarii teinud autole järgnevad ekipaažid käituma peavad. Rallisprindis legendi ei ole ning peatumine või mittepeatumine avarii korral on siiski võistleja äranägemisel," selgitas Sillat.
Sama kinnitas ka Kalle Ahu: "Rallil on meeskonnal ka kasutada vastavad märgid, mida tuleb avarii korral tee ääres näidata. Nende märguannete kasutamine on meeskonnale väljasõidu korral kohustuslik. Rallisprindil seesugune lahendus aga puudub."
Ahu arvates kedagi konkreetselt juhul otseselt süüdistada oleks ülekohtune, kuid see oli tõsine viga, et kohtunikud koheselt sõitu ei peatanud. "Kindlasti on väga tähtis, et teine võistleja hindaks olukorra tõsidust ja vajadusel peatuks ning abistaks! Kuid arvan, et see on eelkõige vajalik ralli ajal, eriti rajalõikudel, kus pole pealtvaatajaid ja kohtunikke," rääkis rally.ee online ralliajakirjale Kalle Ahu.
Ainus, kes kinni pidas ja Hindrekule appi jooksis, oli tema taga startinud Riivo Pappel.
Riivo Pappel rääkis: "Sõitsin tema järel. Selle koha peal oli kiirus päris suur. Kahes kohas enne kurvi olid lohukohad, mis auto seal võrdlemisi kergeks tõstsid. Kui noor Mölder mulle enne starti ütles, et see koht on ohtlik, siis mina oskasin natuke karta, aga Hindrek seda tõenäoliselt ei teadnud..."
Samal ajal, kui Pappel aitas õnnetuse läbi teinud Vahemaal kiivrit peast, vurasid mööda veel kolm võistlusmasinat.
"Hindrek jäi autosse istuma, pilt oli eest läinud," rääkis finišisse esimesena olukorrast teatama läinud Pappel. "Eks arvati kindlasti, et juhtumist on juba teada antud, aga alles siis pandi sõit seisma, kui finišis õnnetusest rääkisin," selgitas Pappel.
"See, et Pappel seisma jäi oli lihtsalt põhjustatud sellest, et tema startis Vahemaa järgi ja jõudis avariipaigale esimeste seas. Vahetult Riivo järgi startinute kohta ei oska täpselt öelda, aga näiteks paar autot peale Pappelit startinud Soe isegi ei näinud Vahemaa autot, kuna rahvas oli ees ja seega ei osanud ka vastavalt tegutseda. Kui Pappeli järgi startinud nägid juhtunut ja ei peatunud, on see muidugi ebaeetiline," leidis Ahu ja lisas: "Kindlasti võib anda kiidusõnad Pappelile, sest tema käitus antud olukorras väga proffessionaalselt!"
Teadaolevalt puudus rajajulgestusel õnnetuskohas raadioside, kuid hiljem startinud võistlejate hoiatamiseks olid kollased lipud siiski kasutusel. "Jah, kollased lipud olid väljas, korraldajale ei saa paha sõna öelda," märkis Pappel.
Ka Sillat möönis, et kogu võistlusrada oli kohtunike kontrollipunktide vaateväljas ja tõenäoliselt on korraldaja oma töö teinud siiski korrektselt ja määrustikukohaselt. "EAL teeb omalt poolt teemakohase juurdluse," rääkis EAL-i peasekretär ja lisas, et korraldajalt dokumentatsiooni laekudes olukorda kindlasti täpsustatakse.
Kalle Ahu sõnutsi sai seesugune olukord tekkida rajakohtunike tegemata töö tõttu: "Ma ei teagi täpselt, palju autosid peale Vahemaad startis, aga kindlasti oli neid lubamatult palju! Kahe lausega oleks pidanud asjad kulgema nii: peale Vahemaa avariid oleks pidanud kõige lähemal seisvad kohtunikud peatama Pappeli ning kõik tema järgi startinud võistlejad. Teavitama koheselt starti, et rohkem autosid peale ei lastaks ja abi ning meedikud välja saadetaks."
Ettevaatusabinõuna oleks võinud korraldaja ehk teise vooru eel turvaala suurendada, kui inimesed jalutasid rahulikult samas kohas, kus eelmises voorus oli juhtunud õnnetus.
Hindrek Vahemaa ise ei mäleta tugeva löögi tagajärjel avariist midagi. Tugeva põrutuse üleelanud Vahemaa meelt heitnud ei ole - uuris juba, kas amordid on terved ja milliseid juppe saab kasutada. Ilmselt enne suve keskpaika Vahemaa ka parima tahtmise juures rajale ei naase.
"Kavatseme ta Narvast reanimobiiliga ära tuua," rääkis Pappel eile rally.ee online ralliajakirjale. "Eile ja üleeile ta ei olnud veel transporditav, vigastused on üsna tõsised: jalavigastus, ribid katki ja põrutus. Sisemisi vigastusi veel ei teagi," ütles Narva haiglas viibiva kannatanu kohta Pappel.
Et õnnetusi juhtub, on omamoodi paratamatus ja selle eest pole keegi kaitstud. Küll aga pannakse aasta-aastalt üha enam rõhku võistlejate ja publiku turvalisusele.
"Autosport on ohtlik spordiala, ning alaliit ja korraldajad peavad head seisma, et ohtusid mitte lisada. Sõitjat kaitseb heale korraldusele lisaks ka individuaalne ning auto turvavarustus. Antud juhul tegi see oma töö ära rahuldavalt," rääkis Arno Sillat.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
