| Kas pooldad monorehvi nõuet Eesti autoralli meistrisarjas? |
|
|
|
|
|
|
| |
| Avaleht > Eesti krossisõitjad ei istu koduseinte vahel |
 |
Eesti krossisõitjad ei istu koduseinte vahel
14. augustil toimus Lätis Bauska krossirajal järjekordne Põhja-Euroopa karikavõistluste rallikrossi (NEZ) etapp. Erki Spordi ja Optitransi klubide esindajad käisid võistlust kaemas ja kogemusi omandamas, sest Euroopa meistrisarja etappe korraldavailt lätlastelt peaks olema midagi õppida.
Pühapäeva hommikul enne kella seitset võttis Optitrans Tehnikasport klubi buss suuna Ikla piiripunkti suunas. Visiidi lõunanaabrite juurde tegid Mareck Pukk ja Ove Pärtelson klubist Optitrans Tehnikasport, Eiki Eriste ja Villu Teearu Erki Spordist, samuti Allan Arias ning Mare Viks.
Bauskasse jõudis meie delegatsioon üheteistkümne paiku. Tänu Läti rallikrossi komitee liikmele Inta Ulmele saime krossile vabapääsmed, mis tagasid meile ligipääsu ka bokside alale.
Olime kõik teadmises, et NEZ-etappidel ei ole sel aastal eestlasi võistlnud ja läksime ka seekord Lätti mõtetega, et sini-must-valget trikoloori vardas ei ole. Õnneks oli meie eelaimdus vale ja üllatus ning rõõm oli suur, kui nägime lipumastis ka Eesti rahvusvärve, sest Eestit olid Open klassis esindamas nii Tiit Rattasep, kui ka Ivar Koppel.
Eestlastele väga harjumatu oli Lätis toimunud eelsõitude formaat, kus klassid segamini. Sõitajatele tegi see kindlasti olukorra võrdsemaks, kuid pealtvaatajatel jäi arusaamatuks, kes tegelikult võivad kiiremad olla. Tundub loogiline, et division 1 klassi auto peaks normaalsituatsioonis igast asendist 1600 klassi autole ära tegema.
Meenutades, et eelmisel aastal lätlased võitlesid Eesti etappidel väga selle eest, et iga kontakti järel tuleb rikkujat karistada, siis minu arvates nad ise selle reegli järgi ei käitunud. Sõit oli üsnagi kontaktiderikas ja pealtvaatajana ütlen, et kohati jõhkramad kui Eesti radadel. Paljud situatsioonid olid kaheldavad ja mitmel korral oleksin mina trügijat karistanud.
Meid üllatas ka rajahooldustehnika rohkus. Voorude vahel sõitis rajale viis-kuus rajahooldusmasinat. Neist iga sõiduki juht teadis, mida ta tegema peab. Rada sai silutud kiiresti ja kvaliteetselt. Hoolimata sellest, et trass oli hooldatud, juhtus "katuseid" üsna palju. Subjektiivse arvamuse kohaselt oli üsna mitmes katuses süüdi konkurentide liigagar sõidumaneer.
Eestlaste emotsioonid olid kindlasti laes viimases võistlussõidus, kus kolmandalt positsioonilt startis Tiit Rattasep. Esimene sõit algas valestardiga ja sellelt ringilt naases Rattasep viimasen. Oli näha, et Ramsi noormehe auto ei tööta nii nagu vaja. Tekkis kohe küsimus, et kas tõesti ongi eestlastel pidu läbi?
Tiidu mehaanik sai stardikohtunikult viis minutit auto remontimiseks ja Rattasep sõitis autoga boksi. Stardirivi pandi paika ja jäädi Tiitu oma autoga ootama. Keda aga ei tulnud, oli Rattasep oma valge Ladaga. Oodates tundus aeg igavikuna ja kui eelstardi väravaid hakati sulgema, siis olid meie seltskonna lootused kadunud.
Seejärel ilmus kohtunike maja tagant aga Tiidu auto. Väravad avati taas ja Rattasep sõna otseses mõttes jõudis starti viimasel sekundil. Stardist Ramsi noor võidusõitja väga hästi ära ei saanud. Rajal parandas ta küll kohta, kuid autasustamisel Eesti lipu lehvitamiseks põhjust ei olnud. Tiidu tulemuseks jäi viies koht.
Kiidusõnu tuleb öelda Ivar Koppelile, kellele oli see alles neljas krossistart ja esimest korda rahvusvahelisel areenil.
Kokkuvõtteks - lätlastel tõesti kõik sujub, kuid juhtus ka neil apse - kas siis läks "laibaauto" rajale vastassuunas või oldi hoiatamistega kitsid. Siiski ükski nendest siinkohal kirjutatud märkustest ei ole "näpuga näitamine".
Meie bussiseltskonnal oli õhtul koju sõites põhjust rahul olla. Eiki Eriste selgitas, et Rattasepal jäi hea koht saavutamata, kuna auto tagaosa vajanuks lisaraskust. "Autol on jõudu küll, aga see läheb kõik õhku," nentis Eriste.
Siinkirjutajal on vähemalt täna natuke hääl ära, sest pidime tuhandetele lätlasest krossifännidele näitama, et ka eestlastele hoitakse pöialt.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
