Tõnu Sepp ja Martin Rimmel debüteerivad sportrallil

Kahe aasta eest rahvarallidel võistlemist alustanud Tõnu Sepp ja Martin Rimmel astuvad tuleval kuul esimese sammu "suurde rallisse". Millise kogemustega ka ECO liiga võistlustel osalenud rallimehed Saaremaa rallil stardivad, sellest alljärgnevalt.

Tõnu, kui võrdled oma esimest ja viimast sõitu, siis milline on oluliseim vahe?

Esimene sõit oli mul kaardilugejana tavalise BMW-ga 2002. aasta Roosta rahvarallil. Istusin Rene Shapraniga samas autos, põhjusel, et sai poolenisti kihlveo peale sõitma mindud.

Mis siin salata, ei saanud legendist aru, ei saanud üldse millestki aru. Isegi kiiruskatsel suutsime ära eksida, kuid jõudsime lõpuni ning nii see pisik sisse jäi. Pärast seda sõitu hakkasime kohe koos praeguse kaardilugeja Martin Rimmeliga autot otsima, millega siis juba 2003 hooajal saaks ise rahvarallit sõita.

Viimane sõit oli jälle kaardilugejana rahvarallil Mulgi Sügis Olavi Puki kõrval, mis andis igas mõttes väga hea kogemuse. Mis on nende kahe sõidu olulisim vahe? Roostal olime klassi viimased, viimasel võistlusel Viljandis esimesed.

Rahvarallis on kiiruskatseid 10 kilomeetri jagu, sportrallis üle 100. Kuidas kommenteerid?

Eks sõitjale on sportrallil koormus suurem. Kahjuks ei ole ka endal kogemust nii pikka rallit siiani sõita olnud, kuid kindlasti on üks tähtsamaid asju legendi hea klappimine. Rahvarallis on kiiruskatsed aeglased ning ohutud, sportrallis oluliselt kiiremad ning kindlasti on olulisel kohal kaine mõistust ja külm närv.

Meie pikim ralli on olnud siiani Virumaal, kus ECO liigas sai sõita ca 40 km katseid - siit selgus siis, et peale sõitmise on vaja natukene ikka füüsilist trenni ka teha, kuna viimane kiiruskatse, mille lõpp oli suhteliselt pehmel liivasel pinnasel ja hästi kurviline, võttis käed omajagu läbi.

Sõidad kogu aeg sama kaardilugejaga, kas ja kuidas hindad tema arengut?

Jah, oleme algusest peale koos sõitnud ja usun, et oleme mõlemad arenenud. Esimestel sõitudel oli täpsuslõikude ja keeruliste ülesõitudega pusimist kõvasti, nüüd seda probleemi enam ei ole ja tegeleme sportralliks vajaliku legendikirjutamisoskuse arendamisega. Martiniga klapib koostöö ideaalselt, mis ehk ongi selle spordiala juures üks tähtsamaid asju.

Oma esimese sõidu tegite täiesti tavalise tänavasõidu Lada Samaraga, mis on sellest autost nüüd saanud?

Esimene sõit oli 2003 kevadel Tartus täiesti tavalise autoga, nüüdseks on autot veidi ümber ehitatud ning see vastab E-rühma tehnilistele tingimustele. Kusjuures samas veel ka rahvaspordi tehnilistele tingimustele.

Auto ehituse juures oleme pannud rõhku turvalisusele ja auto kestvusele. Paraku aga on ka väga palju ebaõnne olnud just tehnilise poole pealt. Loodetavasti saame ajapikku "lastehaigustest" üle.

Miks lahkute rahvarallist?

Eks millalgi ju peab edasi liikuma ning kui aus olla, siis rahvaralli hakkab ennast juba ammendama ka. Seda, et me sealt päris lahkume, ei julgeks küll välja öelda.

Mida andis teile osalemine ECO liiga kahel etapil?

Väga hea kogemuse! Samuti tõi esile nii meeskonna, kui ka auto nõrgad kohad. Eelkõige süstis aga juurde pisikut ning tahtmist asjaga edasi minna.

Mis on sinu arvates kõige olulisem, mida tuleb arvestada, siirdudes rahvaspordist sportrallisse?

Eks ikka kaine mõistus ja turvalisus. Väga oluline asi, millega arvestada tuleb, on ka see, et kulude kasv on päris suur.

Kui võrrelda rahvaralli kiiruslegendi ja sportrallis ise kirjutatud legendi, mille poolest need kõige enam erinevad?

Seda on raske öelda, sest eks igaüks kirjutab legendi ikka enda jaoks ise ja kokkulepitud tingimustel. Rahvaspordis on legend kirjutatud võimalikult lihtne ning kohati liiga informatiivne. Ka kiirus on natukene teine, seega erinevad nendes legendides ka kurvide kirjeldused.

Kumb rallidest on turvalisem?

Väga raske vastata. Isiklikult usun, et oma ülesehituselt on turvalisem rahvaralli, eelkõige just rajavalikute tõttu. Varustuse ja autode poolest kindlasti sportralli. Samas rallisport võib alati ohtlik olla, eks kõik sõltub konkreetsetest olukordadest.

Kuidas valmistute debüüdiks Saaremaa rallil?

Autot ehitades ja korrastades. Kuna mehhaanikuid ei ole, siis teeme kõik ise ja see neelab enamuse ajast. Ühtlasi on vaja veel tööl käia: Kui aega leiame, siis on soov ka natuke sõita enne võistlust.

Kas inimesel, kes tahab ralliga tegelema hakata, tasuks kohe sportrallisse minna?

Usun, et mitte. See saab kindlasti raske olema, kuna tükk tegu on juba võistlusmäärustike selgeks saamisega. Kindlasti tasub alustada rahvarallist, sealt edasi vast nn II liiga ja siis sportrallisse.

Selline järk-järguline areng on ka endale lihtsam ning usun, et juba rahvarallis saab selgeks, kas tahad selle alaga üldse tegeleda. Vastasel juhul raiskad hulga raha.

Kuidas erinevad rallid korraldusliku poole pealt?

Eks korraldajale on vahe suur, nagu on kardinaalselt erinevad ka nende ürituste eelarved. Kui aga rääkida kvaliteedist, siis sõltub kõik tegijatest ning väga häid ja väga halbu võistlusi on nii rahva- kui ka sportrallide hulgas.

Kui suur on erinevus finantspooles rahvaralli ja sportralli vahel?

Suur. Kuigi viimasel ajal on suhteliselt kalliks läinud ka rahvarallidel osalemine. Kindlasti tuleb väga suur vahe sisse juba kogu ralli kestvust silmas pidades. Autod on erinevad, osavõtumaksud on suuremad jne. Kui aus olla, siis ega neid eriti võrrelda ei saa.

Martin, kuidas hindad sina Tõnu arengut autoroolis?

Tõnu on kindlasti selle ajaga arenenud. Nüüd viimase kahe ECO liiga sõiduga võib aga öelda, et julgusest jääb natuke puudu. Eks oma osa ole sellel ka koostöö minuga. Mida kindlamalt ma seal kõrval talle legendi loen, seda kindlamalt ta sõidab. Hakkab vaikselt legendi usaldama.

Võrreldes rahvaralli kiirustega on ECO liigas sõidetud katsed tunduvalt kiiremad ja mitte ei ole esimene teine ja kolmas käik, vaid neljas ja viies. Tundub et see kõik tahab harjumist.

On lähikonnas kõlanud ka igasuguseid nalju, et kivi jala peale vaja suruda, aga üks asi on vaadata sõitu kõrvalt ja hoopis teine asi on roolis istuda või kaarti lugeda. Kõrvalistujana võin öelda, et samme arengu suunas meie mõlema poolt on mitmeid.

Mida toob uus hooaeg?

Vahepeal juba tundus, et aitab, sest väga palju on olnud tehnilist ebaõnne alates eelmise aasta Mulgi Sügisest, mil mootor laiali läks. Meil ei ole möödunud ühtegi võistlust tehniliste probleeideta.

Hetkel on veel väga raske ütelda, kuna ei ole teada ka üldised tuleva aasta sarjad ja kalendrid. Proovime ikka jätkata sportliku poole peal, kõik oleneb muidugi ka võimalustest ja rahast.

Tänu toetajatele oleme saanud seni võistelda ja loodetavasti ka uuel aastal. Siinkohal tänusõnad meie abistajatele, milleks on LRF Private, Schenker, Liqui Moly, Oscarrehvid, Auto-Moto pood Viljandis.

Ühtlasi on meid palju aidanud Urmo ja Rain Aava, Sven Heinlaid ning Jaanus Ligur.



Tõnu Sepp ja Martin Rimmel Saaremaa rahvarallil. Foto: Villu Teearu