| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Ülevaade B-rühma ralliautode võidukäigust
 Kui turbolaadurid olid kasutuses õigustatult ralliauto valikus seitsmekümnendatel, siis vormel 1 turbo ajastu aastatel 1977-1988 tõi intensiivse arengu turbode ehitamisel. Heidame pilgu nendele ennekuulmatult kiiretele ja suuresti kontrolli alt väljas olevatele B-grupi ralliautodele.
Koostöös suurte autofirmadega Honda, Renaulti ja BMW-ga alustati turbolaadurite kasutamist ja arendamist. Seejärel algas turbo võidukäik.
Tänapäeval, 20 aastat hiljem, oleme näinud turbolaadureid kasutustel seeriatoodangus olevatel autodel ja kuldseid aegu turbolaaduritega vormel ühes mäletatakse nagu mingit "auto muinasjuttu".
Ainult viie aastase vahega muutusid WRC autod kahe-ratta-veolistest
masstootmises olevatest autodest (tüüpiliselt alla 300 hobujõulistest)
tühikraamiga karbonist keredega monstrumiteks, neliveo ja ligikaudu 600-hobujõuga "püssideks".
Varajastel 80ndatel B grupi autodel võistelnud piloodid on sõitnud kõige surmamavate ralliautodega, mis iial toodetud. Midagi ei paku nii vaatemängulist, kui vaadata vihaselt juhtitud võimast Audi Quattrot või prantsuse ralliautot Peugeot 205 T16.
Heidame pilgu nendele ennekuulmatult kiiretele ja suuresti kontrolli alt väljas olevatele masinatele, mis võtsid käsile kõik alates mustast jääst lõpetades kõrbe safariga.
B grupi sõidukite titepõlv
Enne legendaarset B-rühma (1983-1986) võisteldi peamiselt kahes masinaklassis: "grupp 2" ja populaarsemas "grupp 4", kus ralliautod olid peamiselt mootorivõimsusega 250 hj. Homologeerimiseks "grupp 4", tuli valmistada vähemalt 400 sõidukit. Edukaimad sõidukid oli Lancia Stratos, Fiat 131 Abarth ja Porsche 911.
Kuni 1970-ndateni olid WRC autod ainult esi- või tagaveolised. Kõige
konkurentsivõimelisemad sõidukid sellest ajastust olid kuulus Mini Cooper S ja Ferrari mootoriga Lancia Stratos HF.
Kuna ralli muutus üha populaarsemaks, alustas suur hulk autotootjaid autodega "töötamist" ja selle tulemusena paisus meeskonna eelarve kohutavalt. Ralli valem võttis dramaatilise pöörde, kui 1979. a FISA (Rahvusvaheline Autospordi Föderatsioon) kuulutas välja, et võistlema lubatakse ka neliveolised autod.
Paljud kaasaaegsed meeskonnad ei pidanud nelivedu toona vajalikuks ning jätkasid võistlemist kaheveolistel autodel. "Liiga raske ja keeruline" oli paljude meeskondade arvamus.
Audi Quattro tõi tõestuse
Hooajad 1980 ja 1981 olid ettevalmistus järgnevaks: meeskonda palgati testisõtjaks Hannu Mikkola. Audi Quattro võitis aga kohe oma esimese võistluse: "Janner rally" Austrias 1980. aastal. Aasta hiljem võitis "Quattro’l" autoralli maailmameistrivõistluste etapi esimene naine – Michele Mouton.
1983 aastal lülitus võistlustulle esimene täisvereline B-rühma auto – Lancia Rally 037, võites ka kohe automarkide maailmameistritiitli, auto mis oli juba keskmootoriga, aga siiski veel tagarattaveoline.
B-rühma homologeeringu saamiseks tuli valmistada vähemalt 200 sõidukit, millest võis ettevalmistada nn 20 "Evolution" versiooni, kasutades kõrgtehnoloogiat ja materjale.
1984 Korsika ralliga algas uus ajajärk, kasutusele võeti keskmootor ja nelivedu autol Peugeot 205 T16. Samalajal arendas Audi uut, "lühikest" Sport Quattrot.
1985 RAC rallil võttis Lancia kaksikvõidu uuel autol Delta S4. Autol on keskmootor koos kahe erineva ülelaadimisega (turbo ja mahtkompressor) ning loomulikult nelivedu. Lisaks neile automarkidele debüteerivad veel Ford RS 200 ning Austin Metro 6R4. Audil tuli välja uus S1 Quattro ning Peugeot’l 205 T16-Evolution 2.
Tagasilöögid B-rühmale
Tagasilöögid said alguse hooajal 1985, kui autode kiirused tõusid veelgi ning tõid endaga kaasa raskeid õnnetusi ja hukkunuid.
B-rühma ralliautode kiirustest räägib tõsiasi, et Lancia Delta S4 oli võimeline kiirendama 0-100 km/h 2,3 sekundiga, ja seda ka kruusateel! Henri Toivonen sõitis S4'ga Estorili ringrajal välja aja, millega ta oleks F1 1986 aasta Portugali Grand Prix'l kvalifitseerunud kuuendale stardikohale! Nigel Mansell testis Peugeot 205 T16 ning väitis seda kiirenduvat sama hästi kui tema F1-auto.
1986. aasta Portugali rallil sõitis teelt välja Ford RS200, tappes ja vigastades mitukümmet inimest. Üheks traagilisemaks ning mõjuvaimaks peetakse 1986. aasta Korsika rallit, kui hukkus rallit juhtinud ning tolleaegseid üks andekamaid rallisõitjaid - Henri Toivonen koos kaardilugeja Sergio Crestoga. Kuna autod olid valmistatud kergetest ja samas ka kergestisüttivatest materjalidest, siis pärast teelt väljasõitu ning järsakusse kukkumist põles nende Lancia Delta S4 vähem kui minutiga lihtsalt "maatasa".
Enne hooajalõppu aastal 1986 loobusid MM-sarjast Ford ja Audi, kellel oli välja tulnud uus "Sport Quattro Evolution 2".
FIA oli raske valiku ees – 1987. aastal loodeti jätkata S-rühmaga, mis oli oma tehnilistelt tingimustelt vägagi sarnane tänaste WRC-autodele. S-rühma prototüüp-autod olid valmis juba nii Lancial, Audil kui ka Opelil, kuid paraku rallivõistlustel ei osalenud need autod kunagi.
Alates hooajast 1987 jätkati autoralli MM-il vaid A ja N rühmas, B-rühma superautosid kasutati aga veel aastaid maratonrallidel, rallikrossis ning mäkketõusu võistlustel.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
