| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Veokasarjad algavad jaanuari lõpus
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Ühel nädalavahetusel tehakse avalöök korraga kahes sarjas - 24. jaanuaril rivistuvad mehed stardijoonele Tartu Raadi rallikrossil, päev hiljem toimub Võrumaal Viitinas autokrossi meistrisarja esimene etapp.
Autospordi Liidu ametlik kodulehekülg www.autosport.ee avalikustas veoautovõistluste üldjuhendid nii rallikrossile kui ka autokrossile. Veoautokrossis toimub võrreldes tänavusega olulisi muudatusi, rallikrossis on uuendusi vähem.
Tänavuse 15 parima asemel saab uuel hooajal veoautokrossi punkte iga etapi 12 paremat. Punktisüsteem on 15-13-11-9-8-7-6-5-4-3-2-1 ja viimasel etapil 23-20-17-14-12-10-9-8-6-5-3-2.
Kui etapil osaleb 12 või vähem võistlejat ühes masinaklassis, stardivad kõik võistlejad korraga kahes poolfinaalis (8 ringi) ja finaalis (12 ringi). Seega antakse võistlejate väikese arvu korral masinaklassile küll kolm starti, kuid erinevalt tänavusest, kui etapivõitja selgus kolme sõidu summas, on alates uuest hooajast otsustava tähtsusega vaid kolmas start ehk finaal. Loodetavasti välistab see olukorra, kus kolmandaks sõiduks oli paremusjärjestus praktiliselt selgunud ja rajal enam tõsist võidusõitu polnud.
Kahe poolfinaali tulemused on aluseks finaali stardijärjestusele. Et aga poolfinaalisõidud ei minetaks oma tähtsust (eriti aeglasemate autode osas) ja oleksid publikule huvitavad, kehtib uuendusena nn 30 protsendi reegel. Nimelt pääsevad finaali vaid võistlejad, kes kahe poolfinaali peale kokku on läbinud vähemalt viis täisringi (5 võimalikust 16-st).
"Mõte on selles, et sõidud ei muutuks igavaks, vaid et iga mees peaks ikka startima," selgitas veoautokomitee liige ja 2004. aasta veoautokrossi üldjuhendi koostaja Aivar Parts.
"Muidugi ei saa välistada, et mõni mees loeb ringe ja tuleb poolfinaalis pärast viiendat rajalt maha. Pakkusin kohustusliku ringide arvu krossikomitee liikmeile aruteluks, aga keegi eriti ei reageerinud ja nii see esialgne variant juhendisse läkski. Tegelikult võinuks kohustuslikke ringe ka rohkem olla."
Kui ühe masinaklassi võistlejaid koguneb etapile rohkem kui 12, toimub kaks poolfinaali erinevale osavõtjaskonnale. Poolfinaalide koosseisud määratakse kontrollsõitudel saavutatud aegade põhjal. Kummagi poolfinaali 4 kiireimat pääseb otse A-finaali, ülejäänud põhifinalistid selgitatakse B- (ja vajadusel ka C) finaalis.
Veoautode krossimeistrivõistlusi peetakse neljas arvestusklassis: veoautod GAZ 51/52 ja GAZ 53 ning veobagid GAZ 51 ja GAZ 53. Etapp läheb arvesse, kui klassis stardib vähemalt kolm sõitjat. Meister selgub juhul, kui hooajal saab arvestuse vähemalt kuus võistlejat.
"Loodan väga, et bagid ei sure välja ja ei jää aia äärde," mainis Parts. "Minule meeldivad nad kõige rohkem, tegemist on väga atraktiivse klassiga."
Veoautode rallikross on hooajal 2004 autokrossist taas lahus. Punktisüsteem on sarnane mullusele - internetilehekülg autosport.ee kinnitab, et etapilt saab punkte 15 parimat. Finaali võitja saab endiselt 30 punkti, teine 25 jne. Sõltumata võistlejate arvust on ükskõik millises finaalis (A-, B- või C) osalemise ja MV punktide saamise eeltingimuseks vähemalt ühe eelsõidu lõpetamine. Diskvalifitseerimine ei kuulu enam halvima tulemusena mahaarvamisele, vaid jääb üldtabelisse kui "parim tulemus". Sama reegel kehtib ka krossivõistlustel.
Veoautode rallikrossi üldjuhendi põhjal parimat eelvooru aega meistrivõistluste lisapunktiga ei premeerita (sõiduautodel see tänavu teatavasti nii oli). Samuti ei oma rallikrossi MV viimane etapp eristaatust ja koefitsendiga viimase etapi punkte ei korrutata.
Rallikrossi üldjuhendist puuduvad endiselt etappide toimumiskuupäevad. Veoauto krossikomitee liige ja Raadi rallikrossi korraldaja Aivar Parts teab kinnitada vaid seda, et 24. jaanuaril toimub Raadil rallikrossisarja esimene etapp ja mõeldud on see nii sõidu-kui ka veoautodele. "Ilmaprognoos lubab, et jaanuari teine pool on lumine ja külm," lootis Parts võistlust näha tõelise talvise etapina.
Autokrossiga on kalender veidi konkreetsem, kuid sellessegi võib Partsi sõnul tulla veel muudatusi. Praktiliselt kindel on esimese etapi toimumine 25. jaanuaril Viitinas ja teise etapi toimumine 30. mail Tapal.
"Ma ei näe suurt probleemi, et kaks võistlust järjestikku on," lausus Parts Raadi ja Viitina kohta. "Pigem loodan, et see toob võistlejaid Viitinasse juurde. Ehk lähevad mõned rallikrossi mehed ka krossi sõitma, kui nad kord juba Lõuna-Eestis on. Talvel ei lõhuta ka nii palju autosid kui suvel, ei usu, et rallikross meeste ridu eriti laastaks."
Rallikrossi olematu kalendri kohta ütles Parts: "Kõik algas suvisest Võru rallist, mille toimumisaja korraldaja ära muutis. See lõi kogu kalendri sassi, sest teistel aladel tuleb rallide järgi joonduda."
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
