| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Üle aastate sõidetakse Vasalemmas autokrossi |
 |
Üle aastate sõidetakse Vasalemmas autokrossi
Enam kui 10 aasta pikkuse pausi järel sõidetakse legendaarsel Vasalemma rajal autokrossi. Seal on ette tulnud intsidente, kus mõni võistlusmasinaist paiskub vajalt välja vette. Kui kiiresti jõuab võistleja end sellises olukorras masinast välja upitada?
Sel laupäeval võisteldakse Vasalemmas krosskartidega ning stardis on veoautod ja -bagid. 14 aasta järel sõidetakse sel Harjumaal asuval võistlusrajal taas autokrossi. Võistluse juhi Jaan Villaku sõnul on Vasalemmas veoautokrossi meistrisarja sõitusid varemgi peetud, viimati 2000ndate aastate algul. Erineb see rada teistest autokrossi radadest aga oluliselt, kuna suurem osa võistlustrassist kulgeb asfaldil.
"Asfalti on päris palju. Seal sellise teistel võistlustel kasutatava kärnilise rehviga ei ole midagi teha. Kaotad sellega. Seal on ikkagi pigem selline maantee, maantee-kruusarehv. Kunagi Vasalemmas sõitis Jaan Mölder, kelle GAZ 51 olid all täiesti tavalised 16-tollised ralli kruusarehvid. Väga hästi püsis teel." Kas ka veobagidel võib kasutada väikesi rattaid? "Arvan, et neid on proovitud, aga võistlustel ei ole. Bagil see jõud on nii suur. Keelatud need ei ole - miinimummõõt on kuusteist, mis võib olla, aga ülekanne ja võimsus on nii suur, et pigem vastupidi, just selle suure laiema rehviga on pidamine parem. Väikeste rehvidega, mida me kutsume niidirullideks, seal käib tühja mootor."
Mullu sügiseni Eesti Autospordi Liidu veoautokomiteed juhtinud Jaan Villak märkis, et on Vasalemmas võistluste korraldamisega olnud seotud veel ajal, kui rallikrossid ja autokrossid veoautodele toimusid samaaegselt. Kui rallikrossidel on korraga ühes sõidus rajal kuni 6 autot, siis veoautokrossis võib stardis olla 15 autot. Selline hulk autosid korraga rajal võib mõnele võistlejale eksimuse korral lõppeda vees. Villak möönis, et ohutuse tagamine niisugusel võistlusel on olulise tähtsusega. "Seal on see väga aktuaalne, sest et seal on vesi," sõnas ta. "Kunagi Valgas oli üks võistlus, kus Kozlovskis oli rattad püsti, pea allpool ja siis tal oli niimoodi, et kiiver oli vee sees. Noh, nägu oli küll väljas, aga kiivril lagi oli vee sees juba. Täpselt seal vanas jõesängis, kraavis. Ja ta ei saanudki ise välja, enne kui ma jooksin ülevalt alla, aitasin tal rihmad lahti teha. Nii et üks asi on see, et kui autol on kõik korras ja lihtsalt tuled sealt välja, aga teine asi on see, kui auto katuse peal või külili - siis sealt välja tulla, kui rihmad pinge all on, see on hoopis teine olukord."
Sõidukist tuleb kriitilises olukorras kiiresti välja pääseda. Lisaks veele võib ebaõnne korral sõitjat ohustada ka äkitselt lahvatanud leek. "Tapal üks aasta läks üks bagi põlema, mis korraliku korraliku leegiga põles. Ma ei ütleks, et juht kiiresti välja sai," meenutas Villak.
Kui ruttu on tavaolukorras võimalik välja pääseda veobagist? Kui sõitjal on kiiver peas ja ta on oma töökohale 4- või 5-punkti ohutusrihmadega "kinnitatud"? Marek Leegiste, kes korra tulnud Eesti meistriks ja kahel korral saanud hõbeda, oli nõus proovima. Eksperiment näitas, et ta sai oma võistlusmasinast välja 7,58 sekundiga.
Kui veobagi ehk selline 1650 kg kaaluv 6-liitrise mootoriga elajas käest ära läheb, võib see rajalt ilmselt üsna kaugele lennata. Leegiste ütles, et tema oma aparaadi kiirendust ega tippkiirust ei tea, ent kommenteeris: "Kabiinist tahab välja puhkuda! Kes seda teab, mis need numbrid on, ei ole mõõtnud. Päris kibedalt igatahes läheb. Oleneb, kuidas rehvid ja maapind."
Tippkiirust ei oska päris täpselt öelda ka veokamehed, kõik sõltuvat mootorist, ülekannetest, ratastest ja pinnasest. Selge on, et Vasalemma rajal saavad masinad tavapärasemast suurema hoo üles. "Auto tippkiirus oleneb eeskätt rattast. Vasalemmas mingi sada kolmkümmend saab ikka ära. 120 kindlasti," pakub GAZ 53 klassis võistlev Illimar Hirsnik. Kui ruttu niisuguse üle paari tonni kaaluva auto pidama saab? "Oleneb, kui head pidurid on," muigas Hirsnik. "Ma enne Tapa krossi tegin pidurid korda, et nüüd saab juba päris hästi - mõne meetriga!" Mis rehvidega tuleks Hirsniku hinnangul Vasalemmas sõita? "Ma arvan, et mingi tiheda mustriga. Selle päris "nupuga", mis muidu all on, sellega ikka ei sõida."
"Käisin ise rada üle vaatamas hooaja alguses, et kindel olla, kas seal saab veokatega sõita. Siis oli seal põlvini vesi. Asfaldiosa peal, stardiosa peal. Aga kuna me muutsime kuupäevad ära, et suvel oleks sõit, siis on tee ise seal kuiv," rääkis Hirsnik.
Jaan Villak lisas, et pealtvaatajad, kes tulevad laupäeval Vasalemmasse sõitu vaatama, teeksid seda turvalisest kaugusest. "Ohutus on kõige tähtsam! Seal ei ole sellist klassikalist rada ja pealtvaatajate rada eraldi. Inimesed peavad ise küngaste ja kivihunnikute vahel turvalise koha leidma. Kurvidesse ja raja ligidale ei tasu minna, seal võivad autod välja sõita. Aga vaatamiskohti on palju, praktiliselt terve raja ulatuses ja igas punktis on huvitav."
Kontrollsõitudega plaanitakse Vasalemmas alustada kell 10, finaalsõidud algavad kell 11.30.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
