Nõmmküla lõpetas debüüthooaja pronksmedaliga

Seido Nõmmküla teenis Eesti rallikrossi meistrivõistlustel Supercar klassis välja kolmanda koha. Sel positsioonil lõpetas Mitsubishi Lanceriga kihutanud mees ka hooaja viimase etapi, kus tal jagus pingelisi hetki igasse sõitu.

Olerex - Eesti rallikrossi meistrivõistluste viimane etapp sõideti 9. septembril Kulbilohu krossirajal. Supercar klassi liidrina läks rajale Andri Õun, kes seitsme etapi kokkuvõttes tiitlivõidu ka kindlustas. Seido Nõmmküla oli otsustava etapi eel punktitabelis teisel kohal, edestades Priit Karjust 3 punktiga.

Seido Nõmmküla lootis, et suudab positsiooni säilitada ning hooaja kokkuvõttes välja teenida hõbemedali, ent läks teisiti, sest ärevaid hetki ja ootamatuid intsidente kogunes päeva peale uskumatult palju. "Lootsin, et suudan kaitsta teist kohta, aga päevad ei ole vennad. Ühe on õnn teise ebaõnn. Täna tuli siis nii, et teist kohta kaitsta ei suutnud ja tulin hooaja kokkuvõtteks kolmandaks. Esimese aasta kohta polegi väga hull," rääkis Nõmmküla.

Kuidas laupäevane võistlus talle algas? "Hommikul öeldi küll, et on libe. Esimeses eelsõidus läksin liiga uljalt peale, korraga viskas auto külje ette ja siis teistpidi risti. Pärast piruetti olin ninaga betoonis. Lõhkusin seal õlifiltrihoidiku ära. Tegin sõidu lõpuni ja siis tõime uued jupid. Osad asjad lausa Tartust," kirjeldas ta sündmusi. "Teine sõit oli juba päris hea. Üks aeglane jäi ette, aga midagi teha ei olnud."

Pingelised sündmused leidsid aset kolmandas eelsõidus, kui Raini Roometsa ja Ricardo Bortkevitši autod ühtäkki künka taga teel Seido Nõmmküla ees risti olid. "Pärast hüpet vaatasin, et sõbrad on ette jäänud. Tõmbasin käsipidurit, et mitte nina ees sisse sõita! Hoidsin käsipidurit, et saaks külje ette. Vaatasin, kas veab välja, aga ei vedanud. Lasin kenasti külg ees vastu. Õnneks midagi suurt ära ei lõhkunud," rääkis Nõmmküla. Ta tunnistas muigamisi, et mehaanikud teenisid sel päeval raha ikka auga välja.



Kui Seido Nõmmküla auto sai remontimise järgi sõidukorda, siis Ricardo Bortkevitš oma Mitsubishit enam liikuma ei saanud. See tähendas, et Nõmmküla pääses finaali. "Kui muidu olin seitsmes, siis Ricardo Bortkevitši väljalangemise järel sain kuuendana finaali. Finaalis läksin kohe jälle esimest kurvi ampsama! Parkisin auto tagurpidi betoonposti otsa. Nii palju vedas, et veoskeem jäi terveks. Siis enam tagasi ei hoidnud! Andsin nii palju, kui tuli ja lõpuks sain kolmanda koha kätte." Etapivõidu teenis välja Priit Karjus.

Seido Nõmmküla ütles hooajale tagasi vaadates, et kõige enam meeldis talle Kehala tehnilisel rajal peetud etapp. "Kehala oli hea, aga märg. Kuivalt oli see hea ja mõnus," sõnas ta. Seejuures ei saa märkimata jätta, et seal tuli tal kokku puutuda hulga tehniliste probleemidega. "Oli nii, et esimene vasak pooltelg läks esimeses vasakus kiires kurvis pooleks. Viskas seal pläga peal külje ette – otse betoonplokki. Mitte midagi teha ei saanud! Proovisin gaasi ja pidurit, ei mitte midagi. Siis oli selline asi, et pärast kolmandat ringi murdus käigukang ära ja madalamaks ei saanud käiku lüüa. See oli selline suurem ebaõnn sel aastal. Ülejäänud olid nagu oma vead, mis tulid kogenematusest."