Eedo Raide oli mees oma sõnade taga

21. jaanuaril meie hulgast lahkunud suurmeister Eedo Raide suutis oma elu jooksul teha palju. Läbi tehtu on ta meelde jäänud paljudele inimestele, nii neile kellega teda sidus ammune sõprus kui ka neile, kes temaga lihtsalt kohtusid.

GEORG VALDEK, Eedo Raide kaardilugeja: "Me sõitsime Eedoga koos, ühes autos 11 aastat. Omal ajal, Liidu koondises olles, viibisime palju treeninglaagrites ja võistlustel. Kui järgi mõelda, siis oli ilmselt aastaid, kui olime Eedoga koos rohkem aega, kui oma peredega."

"Eedo oli äärmiselt positiivne inimene, laululembeline, seltskonna hing. Samal ajal ka suure tahtejõuga, täpne ja seisis alati oma lubaduste taga. Kui näiteks oli kokku lepitud, et saame kokku, siis polnud seda, et ta oleks tulemata jätnud. Pealehakkamisest ja töökusest Eedol puudu ei tulnud. Mis veel Eedo puhul on meelde jäänud, on see, et ta hoidis oma lähedasi."



JUHAN ANUPÕLD, sõber, kooli- ja bändikaaslane: "Aastatel 1963-1972 mängisime Eedoga koos toonase Tallinna 2. Keskkooli (Tallinna Reaalkooli) bändis Reaal. Eedo mängis trumme, kuid trummariks end ei nimetanud, hoopis löökriistamängijaks ja trummide taga oli Eedo täiesti arvestatav. Viimastel aastatel bändis mängides tegeles Eedo juba aktiivselt rallisõiduga, mistõttu pidime aeg-ajalt kasutama mõnda teist trummarit. Bänd oli Eedole lisaks kõigele muule ka sissetulekuallikas, Reaal oli omal ajal Eesti üks parimaid kontsertbände. Me olime tarifitseeritud ja saime oma esinemise eest ka tolle aja kohta üsna normaalselt tasustatud. Hiljem õppisime koos Pedas kehakultuuri, kus meil oli võimalus end erinevatel aladel proovile panna ja omavahel võistelda. Soov saavutada oli Eedol suur, lisaks kohustuslikele aladele mõtlesime ka ise uusi võistlusi välja. Näiteks kätel käimise võistlus, kus teistest oli peajagu üle samuti Reaalis mänginud Ahti Nurmis, kes oli Liidu koondise kandidaat sportvõimlemises. Meie Eedoga aga rebisime teise ja kolmanda koha peale. Nende võistluste käigus sai palju kihlvedusid sõlmitud, et võistlusmoment veel suurem oleks. Eedo oli inimene, kes trügis läbi elu, kergelt polnud talle midagi tulnud. Kõige selle taga mida ta saavutas, oli töökus, sihikindlus, tahtejõud ja andekus."



TOOMAS DIENER, sõber, koolivend, võistluskaaslane: "Meie sõprus algas juba varajases nooruses, ma tunnen teda alates kuuendast-seitsmendast eluaastast, käisime ka ühes koolis. Noorest peast tegi Eedo palju sporti, eriti kergejõustikku. Tegime ise kümnevõistlust, juba seal lõi välja Eedo visadus eesmärgi saavutamisel. Kui miski ei läinud hästi, siis tegi ta seda niikaua, kui see välja tuli. See visadus, saavutada tulemust, viis Eedo nende tulemusteni, mida ta oma elus ja spordis saavutas. Seda jagus talle ka pärast võidusõidukarjääri lõppu, kui ta 2006. aastal Harju KEK-i juubeli puhul korraldatud endiste rallisõitjate sprindil võidu võttis."



"Mida mina Eedo juures väga hindasin oli see, et ta oli tolleaegsete rallimeeste seltskonnas kindlasti üks erudeeritum ja intelligentsem sõitja. Temaga oli alati millestki rääkida ja kui me koondisega kuhugi välja läksime, oli mul alati heameel kui Eedo ka kirjas oli ja kaasa tuli. Ka sõitjana oli Eedo väga kõva vend ja seoses sõiduga meenub mul ka üks lugu. 1979. aastal Soomes, Jyväskylä rallil oli sees linna ääres asuv katse, mis sõideti liivakarjääris. Mingil põhjusel Eedo seda ise ei kirjutanud, vaid kirjutas legendi, kui ma nüüd õigesti mäletan, Stasis Brundza pealt maha. Õnnetuseks panid Eedo ja Georg ühest kohast otse, üle serva ja maandusid katusele liiva sisse. Ega sõit siis pooleli jäänud, lõppkokkuvõttes olid nad 38. kohal. Kuid selle kukkumise käigus ei saanud kannatada ainult auto. Olime just saanud uued, kaheosalised sõidukostüümid. Tavaliselt käis meil ikka särk püksi, kuid lõpetamisele tuli Eedo särk pükste peal. Küsisin, et miks nii, mille peale Eedo tõstis särgi üles ja näitas, kuidas uute pükste õmblus seda kukkumist vastu ei olnud pidanud."



TOOMAS PUTMAKER, sõber, koolivend, võistluskaaslane: "Käisime Eedoga koos koolis, tema oli küll minust klass vanem, kuid kokku puutusime tihti. Reaali löökriistamängijana oli ta rahva lemmik. Hiljem viis elu meid taas rallidel kokku. Eedo oli otsekohene mees, ei keerutanud, ütles alati välja oma arvamuse ja asjad nii nagu nad olid. See muidugi mõningatele inimestele ei meeldinud, kuid ta ei lasknud ennast sellest kõigutada. Rallis võttis ta kõike väga tõsiselt ja töökusest tal puudu ei tulnud. 1976. aastal oli Lõuna-Eestis NSV Liidu meistrivõistlused, kus Eedo ja Georg olid stardis standardklassi erkkollase null-kuuega. Eedo tegi selle ralli nimel tohutult tööd, olles enne rallit pikalt Kurgjärve baasis, kus toona kõik rallimehed peatusid. Õnnetuseks lõppes see ralli talle juba esimesel, Kubija kolmnurga katsel. Eedo oli pärast seda ikka väga löödud ja võttis seda katkestamist väga hinge."



Pärast aktiivse võidusõitja karjääri lõppu jätkas Eedo Raide Eesti autospordi edendamist rallikomitee liikmena. Lisaks pani ta välja 1994. aastal omanimelise rändauhinnana välja 1982. a koos Georg Valdekuga Jyväskylä Suurajot absoluudi 21. ja oma klassi 2. koha eest saadud "Konela" karika. See antakse igal aastal parimale tagaveolisele Eesti ekipaažile.

Eedo Raide ärasaatmine toimub laupäeval, 30. jaanuaril kell 13 Kaarli kirikust Tallinnas.